Tänu murdmaasuusatamisele on Otepää talialasid armastavate spordisõprade seas endale juba väärikalt nime teinud, laskesuusatajate jaoks on aga tegemist suhteliselt tundmatu kohaga. Äsja viidi seal küll läbi kuni 26-aastaste lahtised Euroopa meistrivõistlused, ent – mõne erandiga – maailma eliit siiski kohal polnud.
Sellest hoolimata käis Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon mõnda aega tagasi välja veksli, et esmalt loodetakse Otepääle tuua MK-etapp ning seejärel soovitakse saada maailmameistrivõistluste korraldusõigus. Aasta, mida kõigepealt MMi jaoks sihitakse, on 2015. Ent samaks aastaks esitab oma taotluse ka Norra suusameka Holmenkollen, kus lõppenud nädalavahetusel peeti selle hooaja eelviimane laskesuusatamise MK-etapp.
Hirmutab ju pisut ära küll – mida on meie pisikesel Otepääl panna vastu suurte traditsioonidega Holmenkollenile?
«Kui saaksime MMi korraldusõiguse, astuksime järgmise sammu selles suunas, et näidata maailmale – Holmenkollen on talialade pealinn,» selgitas Oslo linnavalitsuse spordidirektor Jøran Kallmyr Norra meediale, miks viimati 2000. aastal laskesuusatamise MMi korraldanud Holmenkollen taas kandideerib.
Et aga reaalselt hinnata Otepää võimalusi Holmenkolleni vastu, võrdleme mõningaid tähtsamaid punkte.
Neli lennujaama
Esmalt asukoht. Kus paikneb Otepää, peaks teadma iga eestlane. Igaks juhuks tuletame meelde, et Tartust pisut enam kui 40 km lõuna poole. Holmenkollen on aga Norra pealinna Oslo kesklinnast pisut vähem kui pooletunnise autosõidu kaugusel.
Mis puudutab kohalesaamise võimalusi, siis neid on Otepääl küllaga – kõige lähemale pääsevad välisriikide sportlased juhul, kui lendavad vastvalminud Tartu lennujaama. Kaugel pole ka Riia, Tallinna ning isegi mitte Helsingi lennujaam. Oslo suurim lennujaam on kesklinnast 20-minutilise rongisõidu kaugusel asuv Gardermoen.
Teiseks, majutusvõimalused. Otepääl on kohe suusastaadioni juures kolm hotelli, kuhu saaks kõik sportlased ära mahutada. «Võistkondadele suudaksime kindlasti tagada ööbimise Otepää linnas,» oli Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni president Aivar Nigol veendunud. «Probleeme ei tohiks tekkida ka ülejäänud külalistega, kuna mitmed teised keskused jäävad pooletunnise sõidu kaugusele, näiteks Tartu, Võru, Põlva, Elva. Võimalusi on küllaga.»
Holmenkollenis ööbimine käib väiksema eelarvega koondistele üle jõu ning seetõttu peatutakse n-ö all-linnas ehk siis Oslos, kus hotellid on mõnevõrra odavamad, ent sportlase jaoks on sõit võistluspaika piisavalt pikk ja tülikas.
Kolmandaks, võistluspaik. Tehvandi suusastaadionil ehitustööd alles käivad, seetõttu poleks praegu seda ehk kõige ausam Holmenkolleniga võrrelda, ent proovime siiski. «Tehvandi keskuse kavandatavad uuendused peaksid praegused kitsaskohad ära lahendama,» arvas Nigol. «Ka rajad on meil läbi käidud. Äsja peetud EMi rajad vastaksid ilmselt ka MMi nõuetele, vajadusel saame neid muuta. Praegu näiteks oli laskumine tiiru pisut keeruline, kuna teine staadioniosa on alles remondis, seda saab kindlasti parandada.»
Kõrge rahvusvaheline tase
Nigol on veendunud, et Otepää ja Tehvandi suusakeskus oleksid MMi korraldamiseks valmis. «Nii palju kui oleme kuulnud teiste võistkondade ja ekspertide arvamusi, on meil nii MK-etapi kui ka MMi korraldamiseks kõik võimalused olemas,» avaldas ta. «Kui staadion valmis saab, vastab see kõikidele rahvusvahelistele nõuetele.»
«Kogemustepagas, mis on Tehvandil, alaliidul ja erinevatel klubidel, võimaldaks kindlasti MMi läbi viia,» lisas Nigol. «Ja mitte niimoodi, et lihtsalt viime kuidagi läbi, vaid kindlustame kõrge rahvusvahelise taseme, selles ma ei kahtle.»
Üheks suuremaks miinuseks võib laskesuusatamisstaadioni juures pidada maailma mõistes üsna pisikest tribüüni, kuid Nigol ei näe ka selles probleemi. «Kogu tribüün ei peagi olema betoonist. Kui vaadata maailma praktikat, siis teisaldatavad tribüünid on üsna levinud,» viitas ta lihtsale lahendusele.
Kuna Holmenkollen võõrustab järgmisel aastal murdmaasuusatamise MMi, alustati sealse võistluspaiga renoveerimistöid juba 2008. aastal. Suurima uuendusena võib välja tuua Holmenkolleni keskuse sümboli suusahüppemäe mahalõhkumise, selle asemele valmis uus ja moodne mägi, mis nüüd varasemast veel rohkem pilke püüab.
Uuendused ei piirdu aga ainult uue hüppemäega, vaid uue näo said ka nii võistlusrajad kui murdmaa- ja laskesuusatamisstaadionid. Staadionil on suurt rõhku pandud pealtvaatajate mugavusele ehk tribüün on ehitatud varasemast suuremaks.
Puupüsti täis tribüünid
Laiemaks tehtud suusaradadele on ehitatud mitu uut silda, muutes rada mitmekülgsemaks. «Uued sillad on silmatorkavad ja näevad moekad välja,» kiitis Rahvusvahelise Laskesuusatamise Föderatsiooni heaks töötav radade hindaja Christoph Vassallo. «Rada on nüüd väga huvitav, kõik tehtud muudatused on kahtlemata positiivsed.»
Lisaks sai hoopis uue näo võistkondadele mõeldud maja, kus on nüüd hästi ventileeritud ruumid määrdemeestele, ruumid, kus sportlased saavad riideid vahetada ja ka duši all käia, ning võistkondade söögisaal. «See maja peaks kõikidele eeskujuks olema,» kiitis Rootsi koondise treener Staffan Eklund. «Sellised tingimused võiksid meil igal pool olla!»
Neljandaks, pealtvaatajad. Kui murdmaasuusatamise MK-etapp toob Otepääle arvestatava hulga publikut, siis laskesuusatamisega pole Eesti spordisõber veel nii sina peale saanud. Näiteks EMi ajal ei olnud hoolimata ilusast päikesepaistelisest ilmast tuhandetki pealtvaatajat.
Holmenkollenis on aga lood hoopis vastupidised – olgu töö- või puhkepäev, tribüünid on pea puupüsti täis, publiku hulgas leidub igas vanuses laskesuusatamisfänne, kes ei pea paljuks ennast maalingutega katta, lippudega vehkida ja trumme taguda. Ning loomulikult valjuhäälselt omadele kaasa elada.
«Eks meil sõltub kõik järelkasvust,» arvas Nigol. «Kui nüüd käitume õigesti ja suudame noori motiveerida, siis pealekasvu tulekuks materjali on. Ja kui nad hakkavad tulemusi tegema, siis ehk saab laskesuusatamine ka Eestis fänne juurde.»
Kui aga 2015. aastaks MMi korraldusõigust saada ei õnnestu, ei kavatse Eesti pead norgu lasta. «Rootslased taotlesid üle 15 aasta, enne kui lõpuks 2008. aastaks MMi Östersundi said,» selgitas Nigol.
Norralased ise paistavad olevat üsna veendunud, et 2015. aasta MM just nende koduõuel peetakse – pärast laupäevast meeste jälitussõitu pöördus pressikonverentsi läbiviinud norralane kolmanda koha saanud venelase Ivan Tšerezovi poole, et uurida tema käest, kaua ta veel võistleb. «Aasta pärast Sotši olümpiat on MM siin meie juures, kas oled stardis?» küsis ta.