Millised jalanõud on sobivad kepikõndijale, selgitab Aivo Liiv, Tartu maratoni jooksupartneri Asicsi esindaja Eestis:
Käimissussiga on ka liikuval tööl mõnusam olla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millised jalanõud on sobivad kepikõndijale, selgitab Aivo Liiv, Tartu maratoni jooksupartneri Asicsi esindaja Eestis:
Jooks ja käimiine on erinevad liikumisviisid. Jooksu ajal sa oled palju rohkem õhus. Sinu lihastööd ei lähe püstiseismiseks palju vaja. Aga käimisel sa oled palju rohkem talla peal. Sellest tulenevalt on käimissusside platvormid laiemad ja tihedamast materjalist, tugevamad.
Käimises sa paned jala oma kehateljest kaugemale kui jooksus. Kui sa jooksed, sa oled juba ette vajunud juba ja paned jala suhteliselt enda alla, käimisel aga tunduvalt kaugemale ette.
Maandumisnurk on käimisel suurem. Jooksujalatsil pannakse põhimaandumiskoht natuke rohkem külje peale, käimisel tehakse ta sussil suurem ja pannakse rohkem keskele. Käimissamm (ja liist) on rohkem otse, jooksusamm on kaarega.
Kui jooksus on sul päris tugev inerts liikumisest sees, sul ei lähe väga palju ponnistust vaja, et äratõukesse saada, siis käimises tehakse üleminek keskfaasist ettepoole suhteliselt lihtne. Et äratõuge oleks lihtsam.
Liist on sirgem, kannamaandumine on rohkem keskel ja suurema nurga all. Välistald on palju tihedam ja tugevam. Kuna sa oled rohkem maa peal kui joostes, on käimissuss stabiilsem suss, tihtipeale on ta ka vetthülgiv ja nendega on mugavam käia. Nendega võib ka joosta, aga mugavam on käia. Lihasväsimus on käimissussiga väiksem.
Isegi need inimesed, kes on tööl tihti jalgade peal, laotöötajad, müüjad, saavad ühe päevaga kohe aru, et käimissussiga on mõnusam olla.