Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku hinnangul on koondise peatreener Tarmo Rüütli teinud viimase kuue aasta jooksul head tööd, kuid lõppenud valiktsüklis jäi puudu mõistuslikul analüüsil põhinevatest otsustest. Pohlaku sõnul otsustatakse see, kas Rüütli jätkab ametis või asutakse otsima välistreenerit, novembri jooksul.
Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak, millise hinde võib lõppenud MM-valiktsüklile panna?
Hinnet panna ei ole raske – arvan, et enamik jalgpallisõpru on päri rahuldavaga, kindlad punktid võeti ära ja tehti ka võidumaitseline viik Hollandiga, aga hea hinde jaoks jäi vajaka nii punktidest kui ka mänguliselt väärtuslikest ja kaasahaaravatest etteastetest.
Millest Eesti koondisel seekord eelmise eduka tsükliga võrreldes kõige enam puudu jäi?
Võrreldes eelmise tsükliga jäi puudu löödud väravatest, tõsi, endale lasime neid lüüa liiga palju nagu toonagi, see olnuks asjaolu, mis vajanuks parandamist. Mängu üldpilt oli sarnane eelmise tsükli omaga, puudu jäi taktikalisest arengust, näiteks Rumeenia mängis meid mõlemas mängus üle väga lihtsalt – nad võtsid ettevaatliku mänguplaani, meid väga ei pressinud, aga oma väravast hoidsid eemal ja ootasid, kuni eksime. Nendele mängudele oleks pidanud minema vastu konkreetse, vastasest lähtuva plaaniga.
Kas see, et lõppenud tsüklis piirdusid ilusad sähvatused viigiga Hollandiga, on tingitud pigem sellest, et Tarmo Rüütli treenerina võib olla end kuue aastaga mõnevõrra ammendanud, või pigem sellest, et mängijate esitused ei vastanud sedapuhku täielikult nende võimetele?
Kuus aastat on treeneri jaoks pikk aeg, aga see aeg on ka treeneri taseme märk. Tulemus sünnib treeneri ja mängijate koostöös. Kui midagi ette heita, siis oleksime oodanud Tarmolt rohkem n-ö mõistuslikul analüüsil põhinevaid otsuseid – treeneriintuitsioon on tal tugev, nagu ka mängu üldkontseptsioon –, see oli ehk põhjus, miks säravaid mänge ei tulnud välja rohkem kui üks.
Millest Tarmo Rüütli jätkamine peatreenerina ennekõike sõltub?
Leping Tarmo ja jalgpalliliidu vahel kehtib aasta lõpuni ja ettepaneku lepingut pikendada teeme siis, kui oleme veendunud, et see on parim lahendus. Tarmo Rüütli on Eesti koondise eesotsas teinud ajalugu nii tulemuste kui ka mängupildi osas ja juba see on piisav põhjus kaaluda temaga lepingu pikendamist. Läbi kukkunud ta ju ei ole, kui mitte arvestada suviseid treeningmänge.
Kas koondise peatreener võiks juba järgmises valiktsüklis olla mõni teine eestlane või on laual kaks võimalust: Tarmo Rüütli või välistreener?
Oleme jõudnud järeldusele, et pigem ei ole praegu mõistlik järgmist eestlasest treenerit lahingusse saata – läbikõrbemise oht on liiga suur –, mis tähendab, et tõenäolised on mainitud kaks võimalust.
Mida jalgpalliliit võimalikult uuelt välistreenerilt kõige enam ootab?
Välistreeneri kasuks saame otsustada vaid siis, kui oleme kindlad, et ta suudab meid sellest punktist, kus oleme, edasi viia selles suunas, kuhu me soovime – ehk kelle käekiri ja isiksuslikud omadused võimaldavad tal jätkata Tarmo juurutatud põhikontseptsiooniga. Kuna näeme põhimõtteliselt pikas perspektiivis Eesti koondise peatreenerina eestlast, siis peaks võimalik uus treener olema n-ö sillaks Tarmo Rüütli ja järgmise eestlasest peatreeneri vahel, aga ei saa välistada, et sobivat silda ei ole võimalik leida. Rõhutan igaks juhuks, et vastan praegu lihtsalt küsimustele ja otsuse, kuidas edasi, teeme hiljemalt novembri lõpuks. Tuletan ka meelde, et näiteks aastal 2000 kulus Teiturile (Thordarson – toim) järglase leidmiseks aasta ja praegu on meie nõudmised palju suuremad ja täpsemad kui toona.
Umbes kui paljudel võimalikel kandidaatidel pidevalt silma peal hoiate?
Sellele küsimusele on raske vastata – teame, mida Eesti koondisel vaja on, ja analüüsime erinevaid treeneritüüpe, oleme seda teinud aastaid, sest muidu jääksime rongist maha ega teaks, kus ja kes vajalikul hetkel meile sobida võiks. Iga treeneri analüüsimine on alguses pigem ühekordne protsess, sest kõigil on mingi ajalugu. Tõsi, millegagi köitnud treenerite tegevust tuleb jälgida, aga ei tohi unustada, et tegevuses treener pigem ei ole meie jaoks saadaval.
MM-valikmäng
Rumeenia – Eesti 2:0
(30. pen, 81. Ciprian Marica)
Arena Nationala, Bukarest
Hinded mängijatele:
5 Sergei Pareiko: üldjoontes kindel mäng, tööd oli tegelikult vähe. Taas ilmnes vana nõrkus – väljalöögid on kehvavõitu.
5 Enar Jääger: alustas kohe mitme eksimusega ja ehkki seejärel kogus ennast pisut, tuli enamik Rumeenia ohtlikumaid rünnakuid just tema ääre kaudu.
5 Ragnar Klavan: kapteni mängus oli mitmendat kohtumist järjest märgata rabedust ja ebakindlust.
5 Mikk Reintam: tegi penaltiväärilise vea, kuid tegutses üldjoontes märksa kindlamalt kui mängus Ungariga. Tulevikku vaadates tuleb veel kooliraha maksta.
5 Taijo Teniste: muidu korralik esitus, ent teise värava puhul jättis äärelt tsenderduse andnud mehe täiesti vabaks.
5 Joel Lindpere: õigustas usaldust, mängides koha välja. Suutis teisel poolajal ühena vähestest rünnakul palli hoida.
5 Konstantin Vassiljev: esimesel poolajal jõudis töötada ja mõne terava pealelöögigi teha. Teisel väsis silmanähtavalt.
6 Aleksandr Dmitrijev: suutis keskväljal üsna edukalt rumeenlaste mängu lõhkuda, kuid viimasel veerandtunnil väsis nagu kogu ülejäänud meeskondki.
6 Tarmo Kink: tegi, mida peatreener temalt ootas – tekitas teravust ja lõi peale. Teisel poolajal jäi nähtamatuks, kuid oli sellegipoolest väljakumängijatest parim.
5 Sander Puri: pealtnäha silmapaistmatu mäng ja praakigi tuli paljuvõitu, kuid erinevalt mõnest kaaslasest leidis endas igas olukorras jõudu võidelda.
5 Sergei Zenjov: võitles kõvasti, kuid päev varem kimbutanud palavik röövis ilmselgelt energiat.
4 Henri Anier: teiseks poolajaks vahetusest sekkudes oodanuks palju enamat. Jäi täiesti nähtamatuks.
5 Henrik Ojamaa: tuli mängu selge tahtega teravust luua, kuid peaaegu mitte miski ei õnnestunud. Palju lihtsaid valesööte.
5 Dmitri Kruglov: teise värava puhul ei suutnud otsustada, kas minna tsenderdajale peale või mitte. Natuke teravust mängu sekkudes tõi, kuid mitte piisavalt.