Peep Pahv: kelle olümpia?

Postimehe sporditoimetuse juhataja Peep Pahv. Foto: Peeter Langovits

Tõsimeelne pühenduja, tippatleedist nautleja, lihtne spordimees, olümpiaturist. Kõik need grupid on eile avatud olümpiamängudel kindlasti esindatud.
Näiteks kettaheite maailmameister Gerd Kanter kuulub esimesse seltskonda. Kõrge eesmärgi täitmisele pühendunud mees ei tee enne olümpiastarti midagi üleliigset. Iga treening on peensusteni paigas, nagu ka massaažikorrad ja söögiportsud. Ilmselt poleks mõeldav, et Kanter kannaks mängude avamisel riigi lippu või väsitaks ennast niisama rongkäigus tammumisega.

USA korvpallikoondis kubiseb oma ala absoluutsetest tippudest. Vaevalt leidub spordisõpra, kes julgeks selles väites kahelda. Iga päev unelmateliigas NBAs miljoneid taskusse kühveldavad mehed võtavad olümpiat lõbusa vahepalana. Lustivad avapidustustel ning jagavad lahkelt intervjuusid ja autogramme.

Kuid vaatamata näiliselt kergemeelsele olekule, ei võta pallipatsutajad turniiri sugugi puhkusena. Näiteks needsamad lõbusad ameeriklased on intervjuudes väitnud, et põlevad soovist taastada eelmistel olümpiatel kaotatud võitja maine. Vehkleja Nikolai Novosjolov on tõsine spordimees ja treener. Peking on tema esimene olümpia ning mees soovis kindlasti avamisel osaleda. Juba pühapäeval võistlevat atleeti ei kohutanud isegi sellega kaasnev kuuetunnine seismine ja tammumine. Teguviisi põhjenduski oli inimlik – võib-olla ei jõua ta enam kunagi sama tasemega jõuproovile, seega ka ihaldatud avapeole. Sellise mõtteviisiga on Novosjolov üks väga-väga paljudest.

Olümpial osaleb suur hulk sportlasi, kelle võit poleks isegi mitte lihtsalt üllatus, vaid kosmiline unelm. Juba ainuüksi mängudele pääsemine on nende jaoks suur saavutus. Ning kas ongi erilist vahet, oled sa lõpuprotokollis 46. või 57. Olümpia ideegi kuulutab ju, et tähtis pole võit, vaid osavõtt. Seega on ju loomulik, et ilmselt kord elus nii suurele peole sattudes võetakse sellest viimast – avamised, lõpetamised, vastuvõtud, ekskursioonid, melu.
Millised eespool kirjeldatud gruppidest on õiged olümplased? Õige on, et kõik.

Tegelikult on veel üks seltskond – nad pole küll sportlased, treenerid ega muud asjamehed. Peamiselt koosneb see poliitikutest ja muudest tühikargajatest, kes üritavad olümpiat häbiväärsel kombel ära kasutada ning populistlike loosungite hõiskamisega oma aktsiaid tõsta. Küll on nende jaoks probleemiks inimõigused, küll olümpialaste peale kulutatud raha.

Aga nendest inimestest ei tahaks vähemalt järgmise paari nädala jooksul midagi kuulda.