Pusletükid kokku pannud Levadia tagas tiitli

Tallinna Levadia lennutavad peatreener Marko Kristalit Foto: Toomas Huik

Tallinna Levadia tuli kaks vooru enne jalgpallihooaja lõppu klubi ajaloos kaheksandat korda Eesti meistriks.

23. oktoober 2004 – Tallinna Levadia tuleb kolmandat korda Eesti meistriks. «Mäletan seda päeva hästi, mängisime Viljandis. Väljak oli vee all ja inspektor Josep Katsev tahtis kangesti mängu edasi lükata, aga suutsime ta ära rääkida, et kohtumine ikka toimuks,» tuletas Tallinna Levadia poolkaitsja Dmitri Kruglov üheksa aasta tagust päeva muigega meelde. Kruglovile oli too vesises Viljandis võidetud Eesti meistri tiitel elu esimene ja seni ainus. Alates laupäevast on tema auhinnakapis kaks kulda – Tallinna Levadia on 2013. aastal Eesti koduse liigajalgpalli valitseja.

31. oktoober 2004 – FC Flora poolkaitsja Marko Kristal tõmbab mänguga Levadia vastu klubikarjäärile joone alla. Üheksa aastat hiljem lennutavad hoolealused juhendajat taeva poole – viimased kaks aastat Levadiat tüürinud Kristal saab esmakordselt teada, mis tunne on tulla Eesti meistriks peatreenerina.

«Mängijana on mul seitse tiitlit, eks üritan treenerina sellele arvule järele jõuda! Aga tore ja rõõmus meel on. Selle nimel sai kõvasti tööd tehtud ja poisid tõesti tahtsid seda võitu,» lausus Kristal pärast seda, kui Levadia oli kaks vooru enne hooaja lõppu alistanud 3:0 Infoneti ning jõudnud konkurentidele püüdmatusse kaugusesse.

Hooaja alguses ennustati noorele meeskonnale küll kohta esikolmikus, ent meistritiitlit julgesid neile pakkuda vähesed. Nagu tänavu mitu korda varemgi ei väsinud Kristal ka laupäevase mängu järel rõhutamast Kruglovi ja Aleksandr Dmitrijevi kandvat rolli, võrreldes neid piltmosaiigi puudunud osadega.

«Nende tulekuga loksusid pusletükid lõplikult paika,» lausus peatreener. «Kooslus on hea, iga mängija täiendab meeskonda omal moel. Poisid on teinud kaks aastat seda, mida neilt nõudsime. Kaks aastat tagasi loobusime mitmest kogenud mehest ja jätkasime noortega – nagu näha, oli see otsus õige. Nüüd nopime vilju. Uskusin juba eelmisel aastal, et võime meistriks tulla, ent siis jäi natuke veel puudu. Seekord enam mitte.»

Juulis loobus Levadia suur konkurent Flora peatreener Marko Lelovi teenetest, lausudes, et asub otsima oma Alex Fergusoni. Paar päeva hiljem vastas omapoolse torkega Nõmme Kalju, märkides juhendaja Igor Prinsi lepingupikendusest teatades, et nemad on oma Fergusoni juba leidnud. Hooaja lõppedes mõlemad konkurendid selja taha jätnud Levadia firmamärgiks sai Kristali käe all aga just see, mille poolest Fergusoni hoolealuseid enim tuntakse – lugematu arv kordi pöörati tänavu kehv seis mängu viimastel minutitel võidupunktideks.

Lõpuni võitlejad

Ons hoopis Kristali näol tegemist Eesti oma Fergusoniga? «Lõpuminutite väravad näitavad meeskonna sisu,» jäi juhendaja enda rolli hindamisel tagasihoidlikuks. «Teeme oma tööd alati lõpuni. Minu meelest on selle meeskonna trumbiks, et kõik poisid mängivad nii, nagu neil võimeid on. Ja see annabki kokku ilusa pildi.»

Kui Kristali hinnangul tahtis tema meeskond tiitlit peakonkurentidest rohkem, siis Kruglov viitas ka Nõmme Kalju rasketele euromängudele. Just suviste eurolahingute ajal loovutas Kalju koduliigas tabeli tagumise poole meeskondadele väärtuslikke punkte. «Kaljul oli Meistrite liiga ja Euroopa liiga mängude tõttu raske – graafik oli keeruline ja vastased ka. Meil vedas, sest saime taastumiseks aega ning meie emotsioon ei läinud raisku,» sõnas poolkaitsja.

Tiitli toonud mäng Infonetiga osutus Levadiale kardetust kergemaks. Juba 10. minutil viis Igor Subbotin tabeliliidrid juhtima ning 22. minutil ulatas neile ootamatu abikäe aastaid just Levadias pallinud Andrei Kalimullin – kogenud keskkaitsja sikutas viimase mehena karistusala joonel pikali Rimo Hundi ja kohtunik Kristo Tohveril ei jäänud muud üle kui punast kaarti näidata.

Kristalgi tunnistas, et ühemeheline enamus muutis Levadia mängu pisut hambutuks. «Näha oli, et läksime võitu vormistama ja väike kramp oli sees, aga õnneks piisas,» nentis ta.

Mäng pöörati lõplikult enda kasuks 60. minutil, kui äsja vahetusest sekkunud Ingemar Teever lõi esimesest pallipuutest 2:0, lõppskoori vormistas aga Subbotin veerand tundi enne lõppu, kui Infonet oli jäänud väljakule juba üheksakesi: kohtunikuga vaidlemise eest teenis rumalal moel teise kollase kaardi Jevgeni Harin.

Kruglov kerkis liidriks

Kruglov, kes lahkus 2005. aastal Moskva Lokomotiivi ridadesse, sattus sel suvel Levadiasse naastes 29-aastasena ootamatult meeskonna veteranide hulka – temast aasta-paar vanemad on esindusrivistuses vaid koondisekaaslane Dmitrijev, ründaja Ingemar Teever ja väravavaht Roman Smiško.

«Eks mängus toimub ikka dialoog, noored kuulavad ja püüavad õigesti tegutseda,» vastas Kruglov küsimusele, kas tunnetab endal liidrirolli. «Aga ma tahaksin tagasihoidlikuks jääda. Olin meeskonna üks liige ja püüdsin lihtsalt igas mängus endast parima anda. Tahtsin midagi erilist pakkuda – ehk õnnestus,» lisas poolkaitsja, kelle viimase minuti värav peakonkurendi Nõmme Kalju võrku pööras tiitliheitluse 31. voorus otsustavalt Levadia kasuks.

Viimati neli aastat tagasi tiitlit tähistanud Levadia võidutants jäi arvatust ehk pisut tagasihoidlikumakski ja ka Kristal rõhutas, et hooaeg pole veel lõppenud – nii näiteks

ootab novembris ees karikasarja kaheksandikfinaal Floraga. «Tahame lõpuni meistrile vääriliselt mängida. Aga noh… väikest pidu ikka saab teha!» lisas ta muigega.

Samas on peatreeneri mõtted osalt juba järgmises hooajas. «Tuleb leida uued eesmärgid. Neist mõned on juba olemas, näiteks eurosari. Kuid kindlasti on tiitlit kaitsta hoopis raskem kui võita,» rõhutas Kristal, kes seisab silmitsi asjaoluga, et tiitlivõidu võtmesepistajad Dmitrijev ja Kruglov soovivad leida endale uue koduklubi piiri tagant.

«Kindlasti püüan talvel välismaale pääseda,» ei hakanud Kruglov keerutama. «Kui sa ei mängi, siis ei vaja sind keegi. Seetõttu olen väga rahul, et Eestisse naasin – tahtsin saada mängupraktikat ja tunnetada uuesti õiget tempot. Seda sain. Kuid agendid töötavad välis­klubi nimel. Tõsi, konkreetseid variante mul praegu veel pole.»
---------------------------------------------------------------

Pronks ja püsimajäämine ikka lahtised

Kui Levadia tiitel sai jalgpalli Eesti meistriliigas kaks vooru enne lõppu selgeks, siis tuline heitlus üheksandast kohast ja üleminekumängudest pääsemise nimel jätkub. Laupäevases, 34. voorus tõmbas pikima kõrre Narva Trans, alistades võõrsil 3:0 Paide Linnameeskonna – kaks väravat lõi Bi Sehi Elysee Irie ja ühe lisas Tanel Tamberg.

Transi lähikonkurendid Tallinna Kalev ja Tartu Tammeka pidid aga vastu võtma kaotuse – Kalev jäi võõrsil 2:4 alla Nõmme Kaljule ja Tammeka võõrsil koguni 0:6 Sillamäe Kalevile. Kalju eest ühe värava löönud Vladimir Voskoboinikovil on nüüd koos 18 tabamust, väravaküttide tabelit juhib 19 väravaga Levadia ründaja Rimo Hunt.

Sillamäe kindlustas võiduga positsiooni pronksiheitluses, hoides FC Flora ees endiselt neljapunktilist edu. Ehkki viimases voorus kohtuvad Sillamäe ja Flora omavahel, võivad idavirulased medali kindlustada juba järgmises voorus Tallinna Kalevit võites. Flora alistas viimases voorus 4:0 Kuressaare, väravad lõid Brent Lepistu, Irakli Logua, Andre Frolov ja Albert Prosa.

Ehkki Tammeka jääb lähimast konkurendist Transist maha nelja punktiga, on neil varuks kodumäng autsaideri Kuressaarega. Samas peavad tartlased veel võõrustama Florat ja Kaljut, Tallinna Kalev mängib aga Sillamäe ja Paidega. Trans kohtub Kuressaare ja Infonet Kaljuga, viimases voorus mängitakse Tallinnas omavahel.

Esiliigas on pääsu tulevaks hooajaks meistriliigasse taganud Jõhvi Lokomotiiv, üleminekumängudel meistriliiga eelviimasega kohtuja selgitavad Rakvere Tarvas ja Tartu SK10. Kaks vooru enne hooaja lõppu on Tarva edu tabelis kolm punkti.

Meistriliiga tabel

1. Levadia 85 punkti, 2. Kalju 78, 3. Sillamäe 69, 4. Flora 65, 5. Paide 44, 6. Infonet 35, 7. Tallinna Kalev 34, 8. Trans 33, 9. Tammeka 29, 10. Kuressaare 11