«Kui tahame alagrupist edasi pääseda, ei tohi me kodus vääratada,» tõdes Tartu Rocki korvpallimeeskonna peatreener Gert Kullamäe. Jutt käib EuroChallenge’i sarja täna algavast alagrupiturniirist, kus Rock kohtub kodus vana tuttava Ventspilsiga. Teine Eesti meeskond Rakvere Tarvas alustab mänge Hollandis, kohtudes sealse Den Boschiga.
Pärast alagruppide loosimist levis arvamus, et Rockil vedas ja neil on hea edasipääsuvõimalus. Paraku ei saa tartlased minna esimesele mängule vastu rahuliku südamega – kaks põhitagameest Gert Dorbek ja Augustas Peciukevicius on nädalapäevad palliplatsilt eemal olnud ja veel eile õhtul polnud selge, kas nad saavad täna meeskonda aidata. Mõlemat tagameest vaevab jalalihase venitus.
Lõplik otsus mängu eel
«Praegu võtame asju tunni kaupa, aga ilmselt langetame lõpliku otsuse alles enne mängu,» sõnas Rocki füsioterapeut Martin Vahimets. «Mõlemad mehed on positiivselt meelestatud ja viimastel päevadel on ka paranemine progresseerunud, kuid samas on selge, et päris korras nad pole. Põhimõtteliselt on võimalik neid mängu ajaks üles putitada, kuid kunagi ei tea, millised võivad olla tagajärjed.»
Kindlasti saab aga mängus osaleda reedel kukkudes seljale haiget teinud Joosep Toome. Jutuks on olnud ka rinnalihase rebestuse tõttu eemal olnud Valmo Kriisa naasmine, kuid Vahimetsa hinnangul on see siiski veel vähetõenäoline.
Rocki tänane vastane Ventspils on viimasel kolmel hooajal EuroChallenge’i sarjas esimeselt etapilt edasi pääsenud ja ilmselgelt pole Roberts Stelmahersi juhendataval meeskonnal tänavugi väiksemat eesmärki. Koduliigas ollakse täisedu, kuue võiduga valitsejad, kuid tasub arvestada, et Läti tugevaim klubi Riia VEF pole veel kodust sarja alustanud.
Ventspilsi muudab sümpaatseks teadmine, et meeskond tugineb peamiselt lätlastele – kogenud Sandis Valters, Ronalds Zakis ja Akselis Vairogas ja üheks Läti tulevikumeheks peetav Janis Timma moodustavad peamise löögirusika. Rock on tänavu Ventspilsi korra üle mänginud – Balti liiga karikavõistluste poolfinaalis võideti tänu Timo Eichfussi viimase sekundi viskele 71:68. Septembris peetud Liepaja turniiril oli aga parem Ventspils.
Rocki ülejäänud vastastest on Södertälje Kings aastaid kuulunud Rootsi paremikku, kuid rahvusvahelisel areenil pole nad edu saavutanud. Pärast kümneaastast pausi taas eurosarjaga liitudes piirdusid nad mullu EuroChallenge’i sarjas alagrupiturniiriga.
Leegionäride vahel saavad mänguaega peamiselt kaks rootslast. Meeskonna liider on ameeriklasest mängujuht John Roberson, kes on Rootsi liigas kogunud keskmiselt 20 punkti ja 6,6 söötu.
Kevadel Austria meistriliiga hõbedani jõudnud Viini Zepter on eurosarjade uustulnuk. Tänavust hooaega on koduliigas alustatud seitsme võiduga. Huvitaval kombel pole meeskonnas ühtegi USA passiga mängijat, küll aga leiab nimekirjast neli endise Jugoslaavia korvpallurit ja ühe leedulase.
Võrreldes Rockiga on Tarval pureda kõvemad pähklid. Peatreener Andres Sõber suhtus aga eelseisvasse positiivselt. «Tean, mis meid ees ootab, kuid peame oskama neid kohtumisi nautida,» märkis ta. «Küll me püsime püsti ka prantslaste, hollandlaste ja belglaste ees ning võtame Kastani Arenal veel nii mõnegi meeskonna kõvasti pihtide vahele. See, et me üldse selles sarjas kaasa mängime, on meie enda töö tulemus.»
Tugevad vastased
Tänane vastane Den Bosch on seitsme vooru järel Hollandi liigas teisel kohal – kuue võidu kõrval on saadud vaid üks kaotus. Meeskonna põhijõuks on kahemeetrine ameeriklasest ääremängija Tai Wesley, kes on keskmiselt kogunud 19 punkti, 7 lauapalli, 3,3 söötu ja 2,4 vaheltlõiget. Viimased kolm hooaega pole Den Bosch eurosarjades osalenud.
Belgia liigas viie võidu ja ühe kaotusega liidrikohta hoidev Antverpeni Giants on samuti tüüpiline Euroopa väikeliiga klubi, kus põhiraskust kannavad leegionärid. Nimekirjas on viis ameeriklast ja üks serblane, olulist rolli mängivad siiski ka kolm belglast. EuroChallenge’i sarjas on nad osalenud viimasel neljal hooajal, neist vaid mullu piirduti ainult alagrupiturniiriga.
Tarva alagrupi vaieldamatult nimekaim meeskond on prantslaste Dijon – tõsi, klubi parimatest aastatest on möödas juba kümmekond aastat. 2004. aastal mängis Dijon FIBA Europe Cupi finaalis.
Tänavust hooaega on Dijon alustanud hästi, Prantsusmaa meistriliigas asutakse 6. kohal. Nagu selliste riikide meeskondadele omane, annavad tooni kuus ameeriklast. Meeskonna liider on aga juba kolmandat hooaega selles tiimis palliv Andre Harris.