Joosep Toome lamab maas, pea rätikusse peidetud. Gert Dorbek nõjatub peaga vastu Tartu Ülikooli spordihoone seina ja tema olekust pole võimalik välja lugeda midagi muud kui pettumust. Korvpallis paljutki kogenud Janar Talts kogub end mõne minuti ja nõustub jagama kommentaare. «Julm kaotus… julm…» lausub ta. Mõni hetk tagasi on Tartu Rocki korvpallimeeskond kaotanud EuroChallenge’i turniiri avakohtumises kodus Ventspilsile 65:66. Julm ja valus.
Kaotus näis asjaosalistele seda hullemana, et kolm esimest veerandaega kulges kõik Rocki tahtmist mööda. Esimene veerandaeg võideti 19:1, poolajaks juhiti 39:23 ja ka viimasele veerandajale mindi vastu kümnepunktilise eduga. Tõsi, selleks hetkeks oli õhus tunda juba ohumärke.
Ventspils tuli aina lähemale. Rock juhtis veel 57:51, kuid just siis tabasid Venstpilsi liidrid Janis Timma ja Sandis Valters ilmeksimatult ning külalised tegid 13:0 vahespurdi. Viimane minut oli tartlaste poolt juba puhas päästeoperatsioon ning neljapunktilise kaotusseisu vähendas minimaalseks Taltsi poolt koos lõpusireeniga teele saadetud kolmene.
«Ventspils nägi ära, et meil pole teist mängujuhti, ja hakkas teisel poolajal teda rohkem suruma,» viitas Rocki peatreener Gert Kullamäe ühele allajäämise võtmemomendile. «Väsimuse pealt hakkas Vincent Simpson eksima, pall ei liikunud enam päris õigetesse kohtadesse ja eemalt visked ka ei tabanud. Samas olid Timma ja Valters teisel pool murdehetkel ilmeksimatud.»
Rocki mängujuht Simpson veetis lõpuks platsil 34 ja pool minutit. Esimesel veerandajal andis talle minuti puhkust leedulane Augustas Peciukevicius, kuid ta tegi oma niigi haigele jalale uuesti liiga ega olnud võimeline rohkem meeskonda aitama. Kolmanda veerandaja lõpus tegutses aga mängujuhi kohal Gert Dorbek. Paraku pole ta selle rolliga harjunud ja lisaks kõigele oli temagi vigastuse tõttu nädalapäevad treeningutelt eemal olnud.
Kui lisada veel Marek Doronini mängu käigus saadud kerge trauma, oligi Kullamäe seisus, kus loogiliste vahetuste asemel pidi ta kasutama sundkäike. «Esimesel poolajal töötasid meie asjad hästi, kuid mängu lõpus enam mitte. Samas oli meil mängujuhi surve alla jäämise vältimiseks ja talle puhkuse andmiseks vähe võimalusi.»
Ka Talts oli seda meelt, et kaotuse põhjusi ei tasu otsida taktikast, vaid kujunenud olukorrast. Samas märkis ta, et teisel poolajal jõudis pall liiga harva korvi alla. «Esimesel poolajal saime korvi alt palju punkte, teisel poolajal aga peaaegu üldse mitte,» nentis ta. «See on meie meeskonna suur viga – korvi all mängitakse kohad välja, kuid pallid sinna ei jõua. Me kas ei näe või ei julge sinna sööta,» lisas Kullamäe.
Rocki peatreener nägi veel üht võimalikku möödalaskmist: «Võib-olla oleks pidanud võtma teise vaheaja kiiremini – ehk oleks see midagi päästnud,» mõtiskles ta. «Aga sellel hetkel mõtlesin, et mehed saavad ise hakkama ja vaheajad kuluvad hiljem ka ära.»
Ventspilsi peatreeneri Roberts Stelmahersi sõnul on korvpallis üsna tavaline, et suure algedu järel meeskond kaotab. «Kui teine meeskond tuleb järele ja läheb mööda, on uueks tõusuks raske käiku leida. Lõpus oli juba näha, et Tartu ei teadnud, mida teha,» märkis ta. «Tegelikult ei mänginud me ka esimesel poolajal halvasti, kuid Rock tabas väga hästi ja meie seevastu halvasti. Vaheajal ütlesin mängijatele, et loodetavasti ei viska tartlased lõpuni nii hästi.»
Esimesel poolajal näitas Rock tõesti ladusat rünnakut ning punkte tuli kõikjalt – korvi alt ja eemalt. Näiteks Joosep Toome sopsas järjest kolm kolmest. Stelmahersi sõnul muutsid külalised aga teisel poolajal kaitset agressiivsemaks ja oma rünnakut teravamaks. «Murdsime sisse ja söötsime välja ning nii tekkisid head viskekohad,» rääkis ta.
Talts leidis nukra kaotuse kõrval siiski ka midagi rõõmustavat. «Esimest korda sellel hooajal tundsin Tartus head korvpalliatmosfääri – inimesed tulid saali ja elasid kaasa,» kiitis ta kodupubliku toetust. «Aga kaotus on ikkagi kaotus…»
EuroChallenge
Tartu Rock – Ventspils 65:66
Rock: Toome 16, Simpson 13, Lukovic 12, Talts 11, Kurbas 7, Dorbek 4.
Ventspils: Zakis 19, Valters 16, Timma 15, Lejasmeiers 6, Williams 5, Butjankovs 4