Kas vanameister Jüri Jaanson suudab tippu tagasi tulla?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Jaanson (vasakul) käis seekord koondise katsevõistlustel pealtvaatajana ja soovis oma treeningukaaslasele Tõnu Endreksonile võidu puhul õnne.
Jüri Jaanson (vasakul) käis seekord koondise katsevõistlustel pealtvaatajana ja soovis oma treeningukaaslasele Tõnu Endreksonile võidu puhul õnne. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Samal ajal kui kõik teised Eesti tippsõudjad möödunud nädalal Pärnu jõel parimat selgitasid, sõitis üks neist hoopis paarsada meetrit eemal maastikujalgrattaga. Pärast meeste ühepaatide finišit viibutas seesama mees võidukalt rusikat.


See mees oli 45-aastane sõudekorüfee Jüri Jaanson. Meeste ühepaadi katsevõistlust jälgis ta seekord kaldalt. Kui finišisse jõudis treeningukaaslane Endrekson, patsutas ta tollele õlale ja soovis õnne.



Viimane lõõpis sõbralikult: «Näed, jõudsid ikka distantsi jalgrattaga kaasa sõita!» Ent Jaanson ei jäänud vastust võlgu: «Isegi jõudsin jah – käisin sellepärast isegi hommikul vee peal, et suudaksin teil järel püsida.»



Nali naljaks. Tegelikult pole Jaansoni praegune seisund sugugi kiita. Saanud 1. aprilli koormustestil arstilt soovituse treeningutega piiri pidada, otsustas mees kolm nädalat hiljem kogu hooaja katkestada.



Küsimus, kas see otsus võib tähendada Jaansoni karjääri lõppu, jääb esialgu vastuseta. Jaanson ise sellele ei mõtle. Või vähemalt püüab mitte mõelda. «Ma võtan päeva korraga. Ma ei taha igasugu depressiivseid ja frustreerivaid mõtteid mõlgutada,» selgitas ta.



Suur tahe treenida


Veel kaks nädalat pärast rasket otsust oli Jaansoni silmist näha, kui valus see sunniviisiline piduri pealetõmbamine tema jaoks oli. «Fakt on see, et mul on südamerütmi häired. Fakt on see, et ma ei suutnud koormustesti lõpuni sõita. Mul pole sellist asja kunagi olnud!» avaldas Jaanson kahetsusega.



Küsimusele, mis tundega ta võttis vastu otsuse hooaeg lõpetada, vastas ta: «Aga mis tundega sa ise oleksid sellise otsuse vastu võtnud? Mis tundega, kui kuus kuud rasket tööd on praktiliselt vetsupotist alla visatud? Hooaeg algas tegelikult hästi, sain hea baasi alla…»



Siis aga tuli saatuslik tervisekontroll, kust tulid nii Jaansonile endale kui ka arstidele ootamatud vastused.



«Mind on mitmeti uuritud. Näed, isegi sond pandi sisse ja uuriti, kas vereringega on ikka kõik korras. Jah, kõik oli korras,» selgitas ta.



6. mail läheb Jaanson järjekordsetele uuringutele. Pärast seda on näha, kas tema seisund on paremaks läinud, jäänud samaks või muutunud sootuks hullemaks. «Olen väga tänulik neile arstidele, kes viitsivad minuga tegeleda. Ka nende endi jaoks on see tundmatu maa,» sõnas Jaanson.



Ent millest mehe südame rütmihäired tekkida võisid? Arvamusi on mitmeid. Kuluaarides räägitakse, et juba talvel võis mees kergelt üle pingutada. Tahe treenida oli suur.



Jaanson ise aga usub, et spordivälised toimetused võtsid liiga palju energiat. «Öeldakse, et üleväsimus. Aga millest see üleväsimus tekkis? Ma ise usun, et spordiga kaasnevate toimetuste organiseerimine hakkas väsitama. Ma ei puhanud välja ja kõik hakkas kuhjuma,» selgitas ta.



Praegu on Jaansoni põhieesmärk taastuda rasketest koormustest. Ta harjutab kaheksa kuni kaksteist korda nädalas väga kergete koormustega. Mõnikord sõidab jalgrattaga, teinekord teeb kerge treeningu sõudepaadil. Oluline on hoida pulss võimalikult madalal. Jaansoni sõnul on kolmandik endisest treeningumahust maha võetud.



Lihtsalt ei loobu


«Oluline on kosuda. Terveks saada? Ma olen terve! Tavainimese mõistes olen ma täiesti terve. Alles koormuse tõstmise järel tekivad väiksed häired,» selgitas Jaanson, kes on sunniviisiliselt puhkusele määratud. Vaba aega on rohkem kui kunagi varem. «Mis ma sellega teen? Praegu organiseerin kahe silla jooksu, meie senine suur juhtoinas otsustas teise ameti tõttu kohast loobuda ja olen omamoodi juhtimise üle võtnud,» selgitas ta.



Ent kas on võimalik, et igiliikuri hüüdnime pälvinud Jaanson suudab tippu tagasi tulla? Võistelda jälle nii, et kümmekond aastat nooremad konkurendid tema sõite vaid imestusega kõrvalt jälgivad?



«Mina usun küll, et ta suudab veel tagasi tulla. Ta on ennegi suutnud. Müts maha – kõva vana!» kiitis Jaansoni treeningukaaslane Tõnu Endrekson ja lisas: «Jüri ei ole selline mees, kes väga lihtsalt loobuks. Ta peaks seda juba piisavalt tõestanud olema.»



Sarnaselt Endreksoniga ei kahtle ka sõudeliidu president Rein Kilk, et Jaanson end taas sõidukorda saab. «Mine tea, ehk saame ta võistluste ajaks ka mõne paadi liikmeks. Seda ei oska praegu veel keegi öelda,» kinnitas Kilk.



Jaanson ise, nagu öeldud, sellele ei mõtle. Küll aga kinnitas ta, et välistatud pole miski. Isegi mitte see, et ta tänavu siiski võistlussporti naaseb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles