Bengalsist, Hundist ja aukudest

Jaan Martinson
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Margus Hundilt loodavad fännid veelgi kõvemat kaitsetööd.
Margus Hundilt loodavad fännid veelgi kõvemat kaitsetööd. Foto: AP/Scanpix

Margus Hunt on üks neist, kes peab lappima Cincinnati Bengalsi staarkaitsjast maha jäänud suure augu.

Läinud nädala alguses, kui pool hooaega sai mängitud, kuulutas ameerika jalgpalli liiga (NFL) ametlik koduleht välja ajakirjanike ennustuse: finaalis, Super Bowlil, kohtuvad Cincinnati Bengals ja Seattle Seahawks! Tol hetkel veel ei teatud, et Margus Hundi koduklubi kaotab Miami Dolphinsile olematu ründemängu tagajärjel ning lisaks lõpetab vigastus meeskonna parima kaitsja Geno Atkinsi hooaja. Kõik? Lootused on läinud? Sugugi mitte, hõikasid Bengalsi fännid, päike tõuseb ka Atkinsita! Lihtsalt Atkinsi lahkumisega tekkinud auk tuleb lappida.

Bengalsi seis pole kaugeltki hull. AFC Northi divisjoni juhitakse selgelt (võidud-kaotused: Bengalsil 6:3, Cleveland Brownsil 4:5, Baltimore Ravensil 3:5, Pittsburgh Steelersil 2:6) ja suure tõenäosusega divisjon ka võidetakse ning jõutakse play-off’i. Mis annab alust nii arvata?

Play-off: samm tiitli poole

Esiteks: Browns ega Ravens pole lihtsalt piisavalt tugevad, saati Steelers.

Teiseks: Bengalsi edasine kalender on lihtne – vastu astuvad meeskonnad, kes kamba peale kaotanud 34 ja võitnud 23 kohtumist. Kusjuures vaid ühel neist, Indianapolis Coltsil, on võite rohkem kui kaotusi (6:2).

Kolmandaks: Bengals pole kodus kaotusekibedust tundnud, järgmisest seitsmest mängust neli toimuvad Cincinnatis.

Paraku pole NFLis midagi kindlat. Paar vigastust veel ning hooaeg saab nukra lõpu. Sestap on kaks järgmist kohtumist – Ravensi ja Brownsiga – otsustavad: kui Bengals nopiks sealt võidud, võiks hakata vaikselt play-off’i vastaseid uurima.

Play-off’i pääs on siiski vaid üks samm teel Super Bowli võidu poole. Ent enne kui julgeid mõtteid mõlgutada, peab Bengals lahendama paar tõsist probleemi: kuidas asendada Atkinsit ja parandada ründemängu.

Atkinsi puhul on asi lihtne: need, kes terved, peavad tegutsema sama hästi kui tema. Mängus Dolphinsiga see ei õnnestunud – Atkinsi lahkudes jooksid miamilased, pall kaenlas, Bengalsi kaitseliinist läbi nagu avatud aiaväravast. Kui seni lubas Bengals vastastel nii-öelda maad mööda rünnata alla saja jardi mängus, siis Dolphinsi running back’id said kirja 143 jardi, ja nad pole kaugeltki NFLi parimad.

Palliga vastane kinni võtta!

Kuna Brandon Thompson, kes peaks Atkinsit asendama, pole just teab kui kõva kaitsja, tuleb Bengalsil kollektiivselt asja kallale asuda, arvavad asjatundjad. See tähendab, et need, kelle spetsialiteet on mängujuhtide kallal toimetamine ja söödumängu lõhkumine – ka Hunt nende hulgas –, peavad hakkama saama samavõrd läbimurdjate peatamisega.

Bengalsi fännide portaalis on terve lõik pühendatud Hundile, kus tõdetakse: eestlase kõrvalala quarterback’i rappimise kõrval on seni olnud kettaheitmine. Ent Hunt on piisavalt arukas ja mõistab, kui talle selgitada: iga palliga vastane, kes sinu poole tormab, tuleb kinni pidada. Hundil piisab võimsust ja kiirust, et running back’idega mingil määral hakkama saada. Head läbimurdjate takistajat temast küll ei saa – ta on selleks liiga pikk –, kuid kui eestlast rohkem erinevates olukordades kasutada, tuleb see arengule kõvasti kasuks. Hunt sai, muide, fännidelt kiita, sest mängib kardetust paremini.

Rünnak. Hooaja eel arvasid spetsialistid, et Bengalsi suurim takistus teel Super Bowlile on mängujuht Andy Dalton. Vastuseks korraldas Dalton kolmes järjestikuses võidumängus tulevärgi, sai kirja 11 touchdown’i – rohkem kui keegi teine NFLis sel ajavahemikul –, kuid vajus Dolphinsiga mängides täiesti ära: kaotas palli ja tegi kolm valesöötu, millest kahe puhul tuli süü ainuisikuliselt endale võtta. Daltoni säärase mängu korral pole loota ei Super Bowli võitu ega isegi kohta play-off’is. Tõsi, kõik hädad ei peitu Daltonis, sest ründeliini mängijad, kelle ülesanne on teda turvata, pole alati ülesannete tasemel.

Ja veel: asjatundjad on märkinud, et otsustavatel hetkedel kaob mõnikord peatreener Marvin Lewise suunataju ning ta määrab mängimiseks olukorrale täiesti sobimatud kombinatsioonid.

Kokkuvõttes on asjalood lihtsad ja selged: ole kaitses kõva ja teeni rünnakul vastasest rohkem punkte, siis tulevad ka võidud. Bengalsi ja Hundi võimalus meistrisõrmus teenida vähenes viimase vooruga mõne punkti võrra, kuid püsib siiski 5–10% vahemikus.

Go, Bengals!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles