1.
Lugesin järgmise päeva lehest, kuidas Janar Talts ütles: «Julm kaotus.» Oluliselt paremini vist ei saagi iseloomustada Rocki korvpallimeeskonna allajäämist Ventspilsile esimeses euromängus.
Vana korvpallur arvab: julm kaotus jah! kas ka õpetlik?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese veerandi järel oli Rock ees 19:9, teise veerandi võitis Rock 20:14 ja oli poolajaks ees 39:23. Kolmanda veerandi Rock küll kaotas 10:16, kuid vahe oli ikka veel kümne punktiline, 49:39. Neljas veerand oli veelgi hullem, 16:27 ja kokku kaotus 65:66. Nii räägivad üldised numbrid.
2.
Konkreetsemate numbrite järgi saab võrrelda, kuidas erines Rocki mäng esimesel ja teisel poolajal kui öö ja päev.
Esimesel poolajal viskas Rock kahepunktiviskeid 22/11, teisel 15/6. Siin ongi põhjus!?
Kolmepunktiviskeid viskas Rock esimesel poolajal 11/5, teisel 16/3. Vabaviskeid saadi esimesel poolajal 6/2, teisel 6/5. Esimesel poolajal sai Rock kätte 8 ründelauda, teisel 4, kaitselaudu saadi esimesel poolajal 16, teisel 13. Esimesel poolajal anti 7 resultatiivset söötu, teisel 6, pallikaotusi tehti esimesel poolajal 5, teisel 8.
Korvpallihuviline teeb siit järelduse, et esimesel poolajal oli Rock tunduvalt aktiivsem ning korve saadi nii korvile lähemalt kui kaugelt visates. Mäng oli mitmekülgsem. Teisel poolajal vähenes tunduvalt korvi alla mängimine, endiselt aga loodeti kolmepunktivisetele. Need paraku ei tabanud, mis tuletab taaskord meelde, et ainult kolmepunktivisetega mängu ei võida ...
Ventspilsi numbreid vaadates on võrdlus vastupidine. Kui esimesel poolajal viskasid nad kahepunktiviskeid 12/4, siis teisel 20/13 (nad olid siis veelgi paremad kui Rock esimesel poolajal!). Kolmepunktiviskeid tegid lätlased esimesel poolajal 11/2, teisel 9/4.
Kui võrrelda veel Ventspilsi kolme parema mängija punktisaaki, siis näitab seegi, kuidas esimesel poolajal Rock nende katmisega hästi hakkama sai, teisel aga nad Rocki puhtalt üle mängisid: Timma 2-13, Valters 6-10, Zakis 8-11. Meie paremate punktisaak oli aga samas langev: Talts 8-3, Toome 11-5, Simpson 9-4, Lukovic 8-4.
Julm jah, aga väga hea esimene poolaeg ei too veel võitu, kui teine on kehv.
3.
Võimla kuuendasse ritta paistab nii mõndagi ära, kuid kuuendas reas ei saa paljudele asjadele vastuseid. Õigemini öeldes, pealtvaatajate kuuendas reas kerkivatele küsimustele annab vastuse seis tablool ning mida pingelisem seis on platsil ja tablool, seda selgemalt kerkivad küsimused. Seda rohkem paistavad treenerite tehtud või tegemata otsused välja. Sest need võivad olla otsustavad.
Näiteks: kui kolmanda veerandi lõpus tegi Ventspils kolme minutiga 10:3 spurdi, ei teinud peatreener Gert Kullamäe ühtegi vahetust ega võtnud ühtegi minutilist vaheaega. Küll aga tegid Rocki mängijad – platsil olid Lukovic, Talts, Dorbek, Doronin, Kurbas – neli pallikaotust ja vahe vähenes 17 punktilt kümnele. Miks ei teinud peatreener siis vahetusi?
Neljanda veerandi teisel poolel tegi Ventspils koguni 13:0 vahespurdi ning kuigi Kullamäe püüdis minutiliste vaheaegadega krahhi pidurdada, ei andnud see tulemust. Selle nelja minutiga – platsil olid Dorbek, Talts, Toome, Simpson, Kurbas – tegi Kullamäe vaid ühe vahetuse, kui Kurbast asendas Doronin. Ja jälle küsimused: miks tegi Kullamäe kogu viimase veerandi peale vaid kaks vahetust (kui välja arvata Eichfussi vaid mõneks sekundiks platsile saatmine ja kohene väljavõtmine lõpus) ning miks ei mänginud viimasel veerandil Lukovic?
Kui tabloo näitab kurba seisu, ei saa niisuguste küsimuste esitamist pealtvaatajatele ette heita. Vaatamata sellele, et küll ka pealtvaatajad nägid ja aru said, et Rock oli haavatud meeskond.
4.
Tegelikult on siin-seal kostnud treenerite ja mängijate mõtetega juba ära öeldud, miks Rock Ventspilsile alla jäi.
Teisel poolajal kadus agressiivsus nii kaitses (mis esimesel poolajal oli just kaitses väga hea) kui ka rünnakul, pall ei liikunud enam korvi alla. Ka kuuendasse ritta oli selgelt näha, kuidas pikad, eriti Lukovic, lausa nõudis endale palli korvi alla, kuid valdavalt seda talle sööta ei söandatud. Just söötmisoskus on see, mida Eesti korvpallis ehk kõige enam vajaka on.
5.
Vanasti unistasin ma All Stars ketsidest, nüüd unistan sellest, et pealtvaatajad ei plaksutaks siis, kui näiteks Rakvere Tarva eest mängivad Leppik ja Saage või Kalev/Cramos Veideman mööda viskavad, isegi kui lausa ässa panevad. Ikkagi endised meie omad. Ventspilsi omadega on vist teine lugu.