Norra suusaäss Petter Northug kuulutab maailmale vaat et pisarsilmi, kui nõrk ta on. Nii nõrk, et ei jõua treenidagi, sest viirus niitnud ta suvel kaheks kuuks maha. Aga tulemas on Sotši olümpia ja piinlik oleks seal kulda mitte kaela saada, sest «hõbedavõitjat ei mäleta aasta pärast keegi». Nii etendatakse Norra rahvale järjekordset stseeni draamanäidendist, mille peaosaline Northug on ja mille puänt tuleb ettekandmisele veebruaris.
Norra meedia on viimased aastad Northugi täis. Isegi kevadel, suvel ja sügisel. Kevadel lahkus tiitlivõistlustelt 16 medalit, neist 11 kulda võitnud Northug koondise juurest, et saaks isiklikelt sponsoritelt paar lisamiljonit eurot sisse kasseerida. Suvel põdes ega treeninud. Väidetavalt. Sügisel keeldus koondisega ühinemast ning lubas vajadusel olümpiagi vahele jätta. Kõigest kirjutati ja räägiti. Pikalt ja põhjalikult. Juures pildid, pildil Northug, rinnal-mütsil toetajate logod. Ühesõnaga, show käis ja äri toimis.
Nüüd, kus on vaja kõvasti trenni teha, võiks näitemängu kõrvale jätta, aga kus sa sellega. Lavale kaasati hoopis uus tegelane – Norra suusaliit, kust anti vihjamisi teada, et hakatakse tasapisi mõnd teist teatesõidu ankrumeest otsima, sest Northugile sel talvel eriti loota ei tasu.
Kümmekond päeva tagasi demonstreeris Northugi isiklik treener Eirik Myhr Nossum ehtsat Panso kooli, kui meediale Northugi hädadest rääkis. Asi olla halb. Haigusest puretud suusastaar käinud iga kümne päeva järel laboris analüüse andmas, et kas tervis on korras, ning lõpuks andsid tohtrid loa treenima hakata. Siitmaalt hakkavat Northug end vaikselt vormi ajama, et ühel hetkel saaks mägedesse harjutama minna. Norra hooaja avavõistlustel novembri lõpus ta ei osale.
Ent üllatus-üllatus: poolteist päeva hiljem avastas Norra meedia, et Northug on juba ammu oma tiimiga mägedes, Livignos, ning annab hagu. Nossumil ei jäänud muud üle kui tõde päevavalgele tuua: sündimas on ime! Ta selgitas Norrale, et Northugi tervis ei parane mitte päevade, vaid tundidega, mistap plaanid muutusid. Northug harjutab, jah, mägedes ja teeb avavõistlustel kaasa kogu programmi.
Northug ise otsustas ometi etendada valust vaevatut. «Kui Rootsi meedia tuleks küsima, siis neile ütleks: enesetunne ja vorm on suurepärased. Haigus pole mind kimbutanud, suvi ja sügis olid elu parimad,» irvitas Northug Livignosse tormanud Norra ajakirjanikega juttu ajades.
Aga tegelikult?
«Tegelikult on mu seisund kohutav,» ohkas Northug. «Alustasin treeningutega alles hiljuti ning esmalt püüdsin end sedavõrd vormi viia, et kannataks koormusi. Praegu ma raskeid trenne ei taluks, ei kujuta isegi vaimusilmas enesepiitsutamist ette. Tavaliselt olen seks ajaks juba poolsada päeva mäestikus viibinud, tänavu vaid nädala.»
Northug kinnitas nukral ilmel, et ta vähemalt üritab end tippvormi viia. «Kas ma peaksin istuma ja seina vahtima? Otsustasin riskida. Olen varemgi sellises olukorras olnud, kasutanud plaani B ja nullist tiitlivõistlustel kullale kerkinud. Ehk õnnestub seegi kord, sest hõbedavõitjat ei mäleta aasta pärast keegi.»
Asjatundjad muigavad Northugi jutu peale. Ükski suusataja, kes pisutki füsioloogiast teab, ei läheks kehva treeningvormiga 1700 meetri kõrgusele harjutama, sest sellega paneks lootustele viimse hoobi. Samas, mine tea... Northug on norralastele jumal ning jumala organism funktsioneerib ilmselt teistviisi kui lihtsurelikul.
Kõik on ju tore, aga milleks Northugi ümber säärane möll? Ta ju ei lähe olümpiale, nagu hõikas kuu tagasi, kui keeldus Norra suusaliiduga lepingut sõlmimast ja teatas, et on teisigi võistlusi, kus kaasa lüüa.
Huvitav, kas tookord keegi tõesti Northugi uskus? Praegu ei tule millegipärast ühestki tema lausest välja, et ta kaaluks Sotšist loobumist. Tegelikult on ammu alaliit ja Northug tingimustes kokkuleppele jõudnud, leping valmis trükitud ning ootab allkirjastamist.
Etendus jätkub. Ootame järgmist osa.