Neljapäeval tõmmati joon alla Eesti jalgpallikoondise kõige edukamale perioodile, kui sai selgeks, et praeguse juhendaja Tarmo Rüütli asemele palgatakse uus mees. Lähema kahe nädala jooksul tutvustatakse avalikkusele välismaalasest treenerit, kes peaks sillutama teed järgmise eestlasest juhendaja ametisse asumiseks.
Seni on Rüütli võimaliku asendajana meediast läbi käinud 37-aastase rootslase Magnus Pehrssoni nimi. Tema senisest karjäärist midagi hiilgavat esialgu vastu ei vaata. Uue juhendajaga on käed löödud kaheks aastaks (loomulikult on lepingusse lisatud ka punkt, et eduka kaheaastase perioodi korral on kontrahti võimalik samasugustel tingimustel kahe aasta võrra pikendada) ja seejärel oleks justkui järgmise eestlase (Martin Reimi?) kord.
Esimesed suured võidud
Eesti ei saa välistreenerit meelitades lehvitada suurte rahapakkidega, nagu näiteks meie eelviimane vastane Aserbaidžaan. See tähendab, et saame palgata rahvusvaheliselt suhteliselt tundmatu mehe, kes lahkub siit kuulsamana, kui oli siia tulles.
Seega olid eestlaste valikus juhendajad, kes olid parasjagu tööta või peagi tööta jäämas. Samas on ajalugu näidanud, et kui leitakse koondise pikaajaliste plaanidega sobiv treener, siis see, et tal on parasjagu töökoht olemas, tema palkamist ei takista. Oli ju Rüütligi koondise tüüri juurde asudes seotud FC Levadiaga.
Mis aga ootab uut treenerit ees? Rüütlist jäävad maha küllaltki suured saapad, mida tuleb uuel peatreeneril täitma hakata. Kuigi viimane valiktsükkel ei olnud just õnnestunuim, hakatakse uue mehe tulemusi kindlasti võrdlema ikkagi eduka 2012. aasta EM-valiktsükliga, kus Eesti jõudis play-off’i.
Rüütli käe all alistati esimest korda valiksarjas MM-finaalturniiril mänginud meeskondi, suudeti esimest korda üle mängida üks kaheksast maailmameistrist. Seega on saapad, mida uuel treeneril tuleb täita, ilmselgelt väga suured ja võrdlusmoment uue treeneri jaoks karm. Arusaadavalt on seetõttu kõrged ka poolehoidjate ootused ja arvestades, et meie viimaste aastate põhimehed on endiselt rivis, on lootused ka põhjendatud.
Nagu Rüütli mainis, on Eesti peatreeneri koht nii väärikas amet, et see tuleb välja teenida, mitte lihtsalt ametisse astuda. Kas seega üritatakse vältida võimalust, et uus eestlasest treener jääb Rüütli varju ja teda hakatakse endise juhendajaga võrdlema? Seega on praegu justkui lihtsam tuua välismaalasest treener, kelle saaks ebaõnnestumise korral asendada eestlasega, kes oleks sel juhul taas päästja rollis.
Mäletatavasti oli enne Rüütlit koondise tüüri juures taanlane Viggo Jensen, kes ei suutnud oma «rombiga» meil just palju poolehoidjaid leida. Jenseni järel saigi Rüütlist päästja, kes viis koondise kõrgustesse, millest seni oli vaid unistatud. Loomulikult ei saa öelda, et Jensen oli üdini halb – ka tema tõi meie jalgpalli juurde mehi (vaatas värske pilguga eestlaste ressursid üle), kes hiljem said oma võimaluse ka Rüütli käe all.
Kõrgele seatud latt
Seega on uue treeneri ülesanne valmistada ette soodne pinnas järgmise eestlasest treeneri tulekuks, noorendada koondislaste ringi ja loomulikult saavutada võimalikult hea tulemus 2016. aasta EM-valiksarjas. Kuna järgmisest valiktsüklist pääseb edasi finaalturniirile koguni 23 meeskonda, hellitavad lootusi ka eestlased.
Eestlastest treeneritelt pingete mahavõtmiseks on vahepeal välistreeneri palkamine ehk isegi mõttekas, sest võrdlusest Rüütliga ei pääse uus juhendaja mitte kuidagi. Kui aga välismaalasega asjad ei laabu, siis on võtta uus eestlasest päästja ja taas on rahu maa peal. Asjade sujudes on loomulikult aga kõik osalised rahul.
Mida kriitilist aga Rüütli treeneriaja lõpu kohta öelda? Kindlasti võis Rüütli käe all tekkida mängijatel teatud mugavustunne, uute suurte võitude eeldus on aga mõningane raputus. Lisaks jäi koondislaste ring küllaltki suletuks ja uusi mehi tuli vähe peale. Seega tundub loogiline, et koondisele tuleks heita värske pilk ja tuua juurde värsket verd.
Kui ajalukku tagasi vaadata, siis siin pikemalt ametis olnud välistreenereid meenutatakse hiljem pigem ikka hea sõnaga. Siiski tasub meeles pidada, et mitte kunagi varem ei ole välistreenerile tulemuste osas olnud nii kõrgeid ootusi kui nüüd ametisse asuvale mehele. Seega on latt seatud kõrgele.