Ametisse asub rahulolev sildtreener

Madis Kalvet
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pressikonverentsi alguses kinkis Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak  koondise uuele juhendajale Magnus Pehrssonile Eesti koondise särgi, et viimane ikka teaks, millist tiimi ta edaspidi esindab.
Pressikonverentsi alguses kinkis Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak koondise uuele juhendajale Magnus Pehrssonile Eesti koondise särgi, et viimane ikka teaks, millist tiimi ta edaspidi esindab. Foto: Mihkel Maripuu

Tulevast aastast hakkab Eesti jalgpallikoondist juhendama «sildtreener» Magnus Pehrsson, kellest saab esimene rootslasest juhendaja meie rahvus­esinduse eesotsas. 37-aastane Pehrsson on treeneritööd teinud alates 2004. aastast ja seni on ta juhendanud klubisid kodumaal ja naaberriigis Taanis.

Eesti Jalgpalli Liiduga kahe aasta pikkuse lepingu sõlminud välismaalasest juhendajast on juba varasemalt räägitud kui sildtreenerist, kes on vahelüli senise juhendaja Tarmo Rüütli ja järgmise eestlasest peatreeneri vahel. Pehrsson tunnistas eilsel pressikonverentsil, et tema ja jalgpalliliidu president Aivar Pohlak on algusest peale suhelnud avatud kaartidega ja tema jaoks ei ole selline olukord probleem.

«Aivar rääkis kohe alguses sellest, et minus nähakse sild­treenerit, kes suudab olemasolevat paar aastat edasi viia, et siis see kellelegi üle anda. See on väga hea, et kõik on avalikult ja selgelt ära räägitud,» sõnas Pehrsson, kelle lepingusse on lisatud ka klausel, mis võimaldab eduka koostöö korral kontrahti kahe aasta võrra pikendada. «Olen saadud võimaluse üle uhke.»

Kui tuleval aastal on Rüütli asemel peatreeneriks Pehrsson, siis ülejäänud treenerite isikkoosseisus muudatusi ei tule ehk abitreenerina jätkab Janno Kivisild ja väravavahtide juhendajaks jääb Mart Poom.

«Minu visioon on selge ja peame selle abipersonaliga koos paika panema. Peame arvestama mängijate omadustega ja sellest panema paika oma mänguplaanid,» märkis rootslane. «Tean, et olen ainult 37-aastane, kuid arvan, et mul on praeguseks juba kogemusi. Olen selleks katsumuseks valmis ja loodan seda ka tõestada.»

Lisaks avaldas Pehrsson ka oma treenerifilosoofia põhimõtteid – eelkõige on tema jaoks oluline keskvälja kontrollimine, seega võib eeldada, et näeme edaspidi pilti, kus koondise algrivistuses jookseb väljakule kaks alumist poolkaitsjat. Lisaks tõi ta välja kiired üleminekud rünnakule ja kõrge pressingu, veel mainis ta ka Eesti koondiste viimaste aastate üht põhialust ehk palli valdamist.

«Standardolukorrad on väiksemate jalgpalliriikide jaoks väga olulised ja seal on võimalik vastaseid karistada. Seda ei ole praegu väga arendatud,» tõi Pehrsson välja ka peamise nüansi, mida tema käe all peab Eesti koondis parandama. «Kui midagi teha, siis on distsipliin oluline. Võin olla karm, kuid saan aru, et mängijatega suhtlemine on kõige alus.»

Teatavasti mängib 2016. aasta jalgpalli EMil koguni 24 riiki ning seega hellitavad ka eestlased mõningaid lootusi. «Kõik tahavad, et Eesti jõuaks 2016. aasta EMile. Olen ka ise sellest unistanud. Minu jaoks on kõige olulisem meeskonna areng. Kui õnnestub teha arengus samm edasi, siis on ju kõik võimalik. Minu tööks on see, et meeskonna mäng paraneks, ja siis ma olen oma tööga rahul,» ei soovinud Pehrsson kohe suuri lubadusi anda.

Kahes viimases töökohas ei ole asjad Pehrrsoni jaoks just kõige paremini lõppenud: Taani kõrgliigaklubist Aalborg sai ta 2010. aasta oktoobris hundipassi ning Rootsi kõrgemas seltskonnas mängivast Djurgårdensist lahkus ta kehvade tulemuste järel tänavu aprillis omal soovil. Seejuures tunnistas Pehrs­son, et toona sai ta tiimi fännidelt isegi tapmisähvardusi. «Ma olen muidugi selles pettunud, kuidas asjad Djurgårdensis lõppesid. See oli siiski pool aastat tagasi ja see ei olnud põhjus, miks ma nüüd Rootsist lahkusin,» tunnistas Pehrsson.  

Kui nimetatud seiku võib välja tuua negatiivsema poole pealt, siis loomulikult on teda klubirindel saatnud ka edu. Pehrsson on peatreenerina viinud Rootsi karikafinaali nii Atvidabergi kui ka Djurgårdensi ning Taani karikafinaali Aalborgi. UEFA karikasarjas jõudis Aalborg tema käe all 16 parema hulka, alistades teel sinna Hispaania klubi Deportivo La Coruna kahe mängu kokkuvõttes 6:1. 16 parema seas võitles Aalborg Manchester City vastu välja 2:2 viigi, kuid penaltiseerias oli Inglismaa suurklubi parem tulemusega 4:3.

Esimese kohtumise peab Eesti uue peatreeneri juhendamisel 3. märtsil, kui võõrsil mängitakse Gibraltariga. Esimene kodumäng on Pehrssonil 25. mail, kui Lilleküla staadionil kohtutakse samuti Gibraltariga.


Magnus Pehrsson

Sünniaeg: 25.05.1976

Mängijakarjäär:

•    1991 – 1993 IF Brommapojkarna (Rootsi)

•    1994 – 1996 IF Djurgårdens (Rootsi)

•    1996 Bradford City (Inglismaa)

•    1997 – 1998 IFK Göteborg (Rootsi)

•    1999 – 2003 IF Djurgårdens  (Rootsi)

•    Ligi 30 mängu Rootsi noortekoondistes.

•    2001. aastal sai kutse Rootsi A-koondisesse, vigastuse tõttu jäi debüüt tegemata.

Treenerikarjäär:

•    2004 – 2005 FF Åtvidabergs (Rootsi)

•    2006 IK Sirius (Rootsi)

•    2008 GAIS (Rootsi)

•    2009 – 2010 BK Aalborg (Taani)

•    2011 – 2013 IF Djurgårdens (Rootsi)

•    2013 – ... Eesti koondis

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles