«Kui ma 2006. aastal oma esimese maailmameistritiitliga koju jõudsin, ütles Jaan Talts, et tõusta korra maailmameistriks, seda tuleb ikka ette, kui ma peaksin aga võitma ka teise MM-kulla, kirjutab ta minu nime kuldsete tähtedega oma seinale. Tahaks näha, kas ta teeb selle nüüd ära,» rääkis kolmapäeva hilisõhtul maadluse maailmameistriks kerkinud Heiki Nabi.
Tegelikult toimusid maadluse maailmameistrivõistlused juba kolm kuud tagasi ning Nabi naasis Ungaris Budapestis peetud jõuproovilt raskekaalu hõbemedaliga. Finaalis jäi ta alla iraanlasele Amir Aziz Ali Akbarile. Tagantjärele selgus, et ta jäi alla valemängurile, kes oli oma organismi turgutanud anaboolsete steroididega.
Kell näitas juba neljapäeva esimest pooltundi, kuid Nabi mobiiltelefoni saabus SMS ühelt sõbralt. Sõnumi lugemine röövis Eesti maadlusässalt momentaanselt une. «Sõber teatas, et iraanlane jäi dopinguga vahele ja kuld kuulub minule,» meenutas Nabi eile keskpäeval eelmise õhtu sündmusi. «Hakkasin asja uurima ja nägin internetist, et selline jutt on tõesti liikvel. Ametlikku kinnitust siis veel polnud, see saabus alles täna (eile – toim).»
Nabi tunnistas, et uudis lõi emotsioonid lakke, kuid päris matil saavutatud võiduga ta seda hetke ei võrdleks. «Vähemalt õiglus võidutses,» märkis ta rõõmsalt.
Akbari jaoks oli see juba teine kord keelatud ainetega patustada ja seepärast karistas rahvusvaheline maadlusliit teda eluaegse võistluskeeluga. MM-finaalile tagasi vaadates tunnistas ka Nabi, et konkurendi vahelejäämine ei tulnud üllatusena.
«2010. aastal võitis ta MMi kuni 90 kg kaaluvate meeste hulgas. Pärast seda oli ta dopingu tarvitamise tõttu kaks aastat eemal, kuid tagasi tulles oli lihasmassi arvelt 20 kilo juurde võtnud – seda on väga palju,» rääkis Nabi. «Olen aastaid püüdnud jõutreeningu abil oma kaalu tõsta, kuid see on väga aeglane protsess. See, et midagi võib olla valesti, välgatas mu peas ka finaalis maadeldes. Akbar oli väga kiire ja plahvatuslik. Korraks mõtlesin, et kas ta ongi nii hea või on tegemist dopinguga, aga sinna see jäi ja pärast kaotust polnud põhjust ka sellest rääkida.»
Juba eile tuli rahvusvahelisest alaliidust teade, et Nabi peab oma MM-hõbeda tagasi saatma. Samas pole teada, millal ja kuidas jõuab temani seni iraanlase käes olev kuldmedal.
«Hiljuti sai üks Soome maadleja tagantjärele tiitlivõistluste pronksi ja see anti talle üle ühel võistlusel. Võib-olla on minuga samamoodi,» arutles ta. «Kuidas aga kuld Iraanist kätte saadakse, pole mul aimugi – äkki põgeneb ta sellega kuhugi mägedesse ja seda ei saadagi kätte.»
Nabi on kolmas Eesti sportlane, kes saab konkurendi dopinguga patustamise pärast väärtuslikuma medali. Salt Lake City olümpial tõusis Andrus Veerpalu 50 km klassikasõidus pärast Johann Mühleggi vahelejäämist pronksilt hõbedale. Ateena olümpial sai aga Aleksander Tammert kettaheites pronksi pärast Robert Fazeka pettuse ilmsikstulekut. Nabi on ühtlasi seitsmes Eesti sportlane, kel kodus kaks või enam individuaalset MM-kulda.
Vähemalt ei hakanud Nabi maailmameistriks tõusmise puhul suurt pidu korraldama, eelistades selle asemel treeningutel rassida. Nädalavahetusel kavatseb ta aga pereringis kuldmedalit tähistada. «Kui hõbedaga koju jõudsin, tegin sõpradele peo, nüüd pean ilmselt neile ka uue peo korraldama,» sõnas maadlusmees.
Peokulutuste pärast ei pea vägilane muretsema. Maailmameistri preemia on suurem kui hõbedamehel ja kultuuriministeerium juba otsustas Nabile ja tema treenerile Henn Põllustele preemiat juurde maksta. Nabi saab juurde 19 174 ja Põlluste 9587 eurot.
Treener Põlluste oli eile hommikul esimene, kes Nabile helistas ja maailmameistriks tõusmise puhul õnnitles. «Ta arvas, et on esimene, kes mulle seda uudist teatab,» märkis Nabi. Mõni tund hiljem kohtusid mehed juba treeningsaalis.
Vahepeal vigastustega kimpus olnud Nabi on tervenenud ja viimased kolm nädalat täiskoormusega harjutanud ning plaanib jaanuaris juba uuesti võistelda. See oleks esimene kord, kui ta astuks matile kahekordse maailmameistrina.