Veel hiljuti Eesti (ranna)võrkpalli koondistesse kuulunud Kristel Kiens, kes lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia teaduskonna ning täiendanud end Soomes ja Norras, jääb akadeemiliselt tagasihoidlikuks, nagu tema ametile kohane, ega avalda palju. Ta kinnitab, et suusatajate seltskond on äärmiselt avatud, ent kuivõrd nad pakutut vastu võtavad ja sellest kasu saavad, on nende öelda.
«Esmane ülesanne on EOK pilootprojektiga spordipsühholoogia sportlastele lähemale tuua,» selgitas Kiens ja tõdes, et nii lühikese ajaga – ta on suusatajatega Davosis koos kümmekond päeva – ei saa tulemusi markeerida, selleks oleks vaja pikemat koostööd. «Kõigepealt õpin sportlasi tundma ning üritan anda igale omad juhtnöörid.»
Võib ju tunduda, et milleks kestvusala atleedile psühholoogia – suusata stardist võimalikult kiiresti finišisse ja tehtud! Vale vastus! «Spordipsühholoogia puudutab igat spordiala, meetodid ja lähenemine tuleb kohandada aga vastavalt sportlasele,» veenab Kiens. «Kusjuures spordipsühholoogial on ka teine pool – vaimne treening, mis ei tähenda sugugi, et treenitava vaim peaks olema nõrk. Paremaks saab minna igas elemendis, mitte ainult tehnikas, taktikas või vastupidavusnäitajates.»