Koondise «välismaalased» naudivad lühikest kodusolemist

Mariel Gregor
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrge põrkega Andri Aganits (paremal) võrkpallikoondise treeningul.
Kõrge põrkega Andri Aganits (paremal) võrkpallikoondise treeningul. Foto: Liis Treimann

Eesti võrkpalli rahvuskoondis alustas sel nädalal treeninglaagrit valmistumaks 3.-5. jaanuarini Saksamaal Ludwigsburgis toimuvaks MMi kvalifikatsiooni 3. ringi turniiriks. Eesti läheb lisaks korraldajamaale vastamisi Horvaatia ja Türgiga.

Esialgu putitatakse Tallinna Kergejõustikuhallis üldfüüsilist. Kõik veel kohal pole, mõni ravib pisivigastust, Tallinna Selveri mehed valmistusid aga tänaseks Challenge Cupi kohtumiseks Austria klubiga Graz Holdinguga.Kolmapäevases trennis rassis kaheksa meest, nende seas kolm piiri taga pallivat mängijat Oliver Venno, Andri Aganits ja Kert Toobal.

Venemaa superliigameeskonnas Permi Prikamjes palliva diagonaalründaja Oliver Venno sõnul tehakse seal trenni kõvasti ja ka  mänguvorm on koondisemängude eel korralik. «Trennid on kaks korda päevas ja suuremalt osalt keskendutakse pallitreeningutele. Suvega tehti seal kõva põhi alla ja seetõttu on hooajal jõusaali osakaal väiksem, kui eelnevates klubides, kus mänginud olen. See ongi trennides suurim erinevus,» räägib Venno, kes on varem hädas olnud liigsete kilodega, ent hetkel igati tip-top vormis.

«Treeningutel mingit viilimise võimalust pole. Treener Vladimir Putin liigselt ei jutusta, annab ülesanded kätte ja viilijatega on karm – see mulle tema puhul meeldib,» lisab Venno. «Suvel sai ise ka füüsilist tehtud ja ei saa öelda, et seis kehv oleks. Ka mänguvorm läheb aina paremaks, ei saa kurta,» jääb208 cm pikk mängumees tagasihoidlikuks.

Kohalik elu-olu Permis ei erine Venno sõnul väga Euroopast. «Arvasin, et on hullem, aga ei midagi erilist. Vaid liikluskultuur tahab harjumist, aga ise ma seal õnneks autoga ei liikle, kuna trenni on vaid kümne minuti tee,» lisab ta.

Nii Venno kui Andri Aganits ja Kert Toobal peavad grupist tugevaimaks  Saksamaad. «Ma ei tea, kui vormis saksalsed on, kuid neil on kodusaali eelis ja nemad on kindlasti soosikud, ent miski pole võimatu,» ütleb Venno. «Üks Saksamaa koondise nurgamees on minu meeskonnakaaslane ja nende tempomeeste vastu olen samuti mänginud - tegu on korraliku tasemega võrkpalluritega. Saksamaa on favoriit, teistega võib mängida küll,» lisab Saksamaa kõrgliigas TV Bühlis palliv temporündaja Aganits, kes on rahul, et saab koondise juures olles veidi rutiinist välja. «Hea, et saab paar päeva pallist puhkust,» sõnab oma klubis põhitegijaks tõusnud 207 cm pikkune mees. «Sai õige valik tehtud, samm edasi karjääris. Tugevam liiga, tugevamad vastased ja see arendab. Meil on välja kujunenud koosseis, kes väljakul ja kes pingil, mina olen õnneks väljakul,» lisab Saksamaa liiga üheks paremaks blokeerijaks tõusnud eestlane.

Koondise kapten Kert Toobal mängib Türgis Toruli meeskonnas. Välismaalaste elu on klubis karm. «Kolm välismaalast meil on ja nemad peavad ka põhiraskust kandma. Kui sa selleks võimeline pole, saadetakse kiirelt minema. Ja kui tiimil läheb halvasti, minnakse esimese asjana leegionäride kallale,» kirjeldab Toobal elu lõunas. «Türklastest mängijad on meil üsna nõrgad, sellised, keda mujal ei tahetud ning selles osas on meie praegune 8. koht liigas maksimumilähedane saavutus.» Toobali sõnul on Eestil olemas reaalsed edasipääsuvõimalused. «Saksamaa on favoriit. Türgil oleneb, mis mehed koondisesse tulevad. Eesti, Türgi, Horvaatia on ühe klassiga meeskonnad. Usun, et meil on täiesti arvestatavad edasipääsuvõimalused. Eks varsti ole näha, mis seisus mängijad on, kui pallitrennid algavad,» lisas ta. «Kojutulek annab alati positiivse süsti ja igal juhul on parem koondise juures olla, kui need paar nädalat seal klubis passida.»

Rahvusnaiskond valmistub samuti valikturniiriks

Eesti rahvusnaiskonna peatreener Peeter Vahtra avalikustas kolmapäeval need 13 mängijat, kes alustavad ettevalmistusega 3.-5. jaanuarini Aserbaidžaanis Bakuus toimuvaks MM-valiksarja otsustavaks ringiks. 13 mängija hulgas on kaheksa välisklubides mängivat naist, Eesti naiskondadest on esindatud Kohila VK.«Valiku langetamisel arvestasin eelkõige naiste seniste kogemustega, olgu need saadud rahvusnaiskonna või tugevate välisklubide eest mängides,» selgitas Vahtra valiku tagamaid.

Rollijaotuses ei saanud Vahtra mööda võrdlusest meeste koondisega. «Meestel on rollid täpselt paigas, meil on aga veel lahtine, kes millist positsiooni täitma hakkab. Eriti kehtib see välisklubide mängijate osas, kellest mitmed on universaalsed ja võivad vastavalt vajadusele ühe mängupositsiooni teise vastu vahetada,» rääkis Vahtra.
Eesti rahvusnaiskonna kandidaadid on Natalja Bratuhhina, Polina Bratuhhina, Eliisa Peit (kõik Prantsusmaa), Liis Kullerkann, Kadi Kullerkann, Kristel Moor (kõik USA), Anu Ennok (Soome), Julija Mõnnakmäe (Rootsi), Mari-Liis Graumann, Nette Peit, Merilin Salben, Kadri Siro ja Pille Vahtra (kõik Kohila VK). MM-valiksarja otsustavas, kolmandas ringis on eestlannade vastasteks Serbia, Aserbaidžaan ja Iisrael.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles