Osavaim mees hiilis Selveri võrkpallurite vehklemisturniirist kõrvale

Tallinna Selveri võrkpallurid koos treenerite ja klubi juhtidega on aastaid korraldanud omavahelisi turniire erinevatel aladel. Seekord otsustati rammu katsuda vehklemises.  

Päev pärast seda, kui Challenge Cupi 1/16 finaali kordusmängus oli 3:0 alistatud Austria klubi Graz Holding, koguneti vehklemisklubi Tallinna Mõõk saali.

Kui peatreener Avo Keelelt uurisin, kes võiks olla meeskonna mängijatest kõige mitmekülgsem spordimees, vastas ta pikalt mõtlemata: «Mina selja taha ei vaata. Ja relvade osas mulle selles seltskonnas niikuinii vastast ei leidu.» Keel on tuntud kui kogenud jahimees.

Siiski hiilis ta Selveri Mõõgaks ristitud võistlusest kõrvale, tehes kaasa vaid soojenduse. Osalemata jätmist põhjendas ta koondise laagri treeninguga. Turniiri ajal keskendus Keel oma mängijate kallal keele teritamisele ja kõndis meeste vahel tähtsa näoga ringi, samuti nagu mängude ajal väljaku ääres. «Poiss, kurat, sa oled nagu tuulelipp ju! Ise kõige noorem!» kommenteeris ta diagonaalründaja Oliver Orava tehnikat ja kehahoiakut. Tea, kas peatreeneri lõõpimise või millegi muu tõttu, aga Orav näitas taset, jõudes finaali.

«See oli Mihkli (klubi president Mihkel Roosme – toim) ja poiste idee,» seletas klubi tegevjuht Oliver Läll, miks seekord just vehklemise kasuks otsustati. Varem on Selveri mehed võistelnud tennises, sulgpallis, vibulaskmises, paint-ball’is ja kardisõidus.

Küll tegi kogu turniiri kaasa abitreener Raul Reiter, nagu ka tegevjuht Läll, president Roosme ja mänedžer Marko Vantsi. Et alast paremat pilti saada, osales ka siinkirjutaja. Kõrgetele kohtadele klubijuhid, treener ja ajakirjanik siiski ei jõudnud, kokkuvõttes oli neist edukaim Roosme, saades viienda koha. Kuigi ei saa märkimata jätta, et ühes matšis torkis kirjatsura läbi Selveri selle hooaja põhilise ründejõu Hindrek Pulga ja haavas mõnda teistki. Tea, kas oli Pulga näol tegu tiimi suurima džentelmeniga või pole vehklemine lihtsalt tema ala.

Üsna kiirelt sai osalejatele selgeks, et võrkpallis ja vehklemises töötavad sootuks erinevad lihasgrupid, ja mehed olid pidevalt käed-põlvedel ehk puhkeasendis. «Jalad võtab kiirelt läbi, kogu aeg tuleb sellises madalas asendis olla. Ja muidugi relva hoidev käsi väsib,» kommenteeris Martti Rosen­blatt. «Aga väga lahe ja huvitav spordiala, adrenaliinirikas. Poleks arvanudki, et nii põnev on. Kindlasti põnevam kui tennis, asetaksin selle samale pulgale paint-ball’i ja kardisõiduga,» lisas ta. «Kurat, see on raskem kui meie eilne mäng austerlastega!» põrutas Meelis Kivisild.

Kui alagruppides kestsid kohtumised viie torkeni, siis edasi 15 torkeni, ja see oli juba füüsiliselt teine tera, mis võttis võhmale ka kõige kõvemad mehed.

Vehklemisklubi Tallinna Mõõk treener Jüri Salm hindas võrkpallureid asjatundja pilguga, enim jäi hea tehnika poolest silma noor libero Johan Vahter. «Väga osav poiss, oskab isegi õigeid petteliigutusi teha, asi tuleb üsna loomulikult välja. Ilmselgelt andekas,» lausus Salm. Vahter jõudiski järjest vastaseid alistades finaali välja. Rahuliku stiiliga paistis silma Reimo Rannar, kes palju ei rahmeldanud, ent kasutas ära oma pikkuse ja suuruse eelist.

Poolfinaalides läksid vastamisi Rannar ja Vahter ning Orav ja Kivisild.

Kui Vahter pani oma paremuse kindlalt maksma, alistades Rannari 15:9, siis Orav ja Kivisild pakkusid tasavägisema esituse, kus lõpuks sai 15:14 võidu Orav. Orav lasi kohtumise lõpus emotsioonid valla, võttes ilmselgelt šnitti Eestile maailmameistrivõistlustelt kaks kuldmedalit toonud Nikolai Novosjolovilt ja Julia Beljajevalt. Ülejäänud seltskond elas parimatele kaasa.

Finaal kulges finaalivääriliselt, ent lõpus oli 15:14 parem Vahter. «Väga raske oli. Pikad matšid väsitavad päris korralikult. Tegelikult oli juba soojendus üsna raske,» sõnas noor mängumees, kes alavahetust enda sõnul veel siiski ei kaalu. «Ei oleks osanud arvata, et kohe nii hästi välja tuleb. Võita on ikka tore. Ma polegi varem meeskonda kuulunud, kui teisi alasid on proovitud,» lisas Vahter.