Eile valati Michael Phelpsi maailmarekordi järel õnnepisaraid. Aga ei, need polnud kaheksat kulda ihkava ameeriklase pisarad. Ega ka president Bushi omad. Nutma puhkes hoopis piiga, kes Phelpsilt medalitseremoonia järel lilled sai.
Phelpsi maailmarekord ummistas liftid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pekingi ujulas püstitati eile kaks maailmarekordit. Phelps 200 meetri vabaujumises ning tema kaasmaalane Aaron Peirsol 100 meetri seliliujumises.
Ent arvatavasti oli olümpiabasseini õnnelikem inimene hoopis brünett piiga, kes autasustamistseremoonia järel pärast Phelpsilt lillebuketi saamist hüsteeriliselt nutma puhkes. Järgnevalt on toodud Pekingi olümpiamängude kuumima nime, Michael Phelpsi võistluspäev.
9.45. President George W. Bush saabub olümpiaujulasse. Kolme musta limusiini saadab kaheksa turvadžiipi. Teed pannakse kinni ja liiklus seisma. Inimesed jälgivad toimuvat suu ammuli.
10.00. Phelpsi stardini on jäänud pisut rohkem kui 16 minutit. Tribüünid on veel üsna hõredalt täidetud.
10.15. Algab meeste 200 meetri vabaujumise finaal. Enam ei paista tribüünidel ühtki vaba kohta olevat. Ujujad tuuakse areenile – Phelpsil on kõrvaklapid peas ja valge mantel seljas. Samal ajal kui teised ujujad toolil istuvad ning keskendunult kaugusesse vaatavad, hõõrub Phelps rätikuga äretõukepukki. Stardipauk, ja läinud nad ongi – esimesena päral mõistagi Phelps. Aeg – 1.42,96. Ta lehvitab rahvale ja naeratab.
Publik hullub. Tulemus on tavapäraselt Phelpsile ka maailmarekord, tema enda nimele kuulunud eelmine tippmark oli 1.43,86.
10.17. Ajakirjanikud hakkavad alla jooksma. Kuna liftid on ummistunud, kasutab enamik neist treppi. Phelpsilt ei tule basseinist tulles aga ühtki sõna, ta liigub kiiresti koos saatjannaga riietusruumi.
10.37. Algab medalitseremoonia. Täiesti tavaline medalitseremoonia. Hümni järel annab Phelps saadud lillebuketi tribüünil olevale brünetile piigale. Tütarlaps hullub ja valab õnnepisaraid.
11.04. Phelps ujub 200 meetri liblikujumise poolfinaalis. Enne viimast 50 meetrit on ta teisel kohal, kuid võidab siiski.
12.00. Phelps saabub pressikonverentsile. Saal on ajakirjanikke täis. Ujuja võtab lonksu vett ja asub küsimustele vastama. Kui tavaliselt peab pressiboss sissejuhatava kõne, siis nüüd ütleb lihtsalt: «Mul ei ole mitte midagi öelda. Hakkame kohe pihta.»
Esimene küsimus puudutab rekordeid. Kuidas praegu tunne, kas olete valmis kaheksa kulla võtmiseks? «Võtan ühe distantsi korraga. Nüüd keskendun 200 meetri liblikujumisele, ma ei saa kaugemale mõelda,» sõnab Phelps.
Seejärel uuritakse, kuidas ameeriklane kolmest viimasest kullaujumisest taastub. «Söön palju pastat ja pitsat,» muigab Phelps ja lisab, et saab iga päev ka kaks massaaži. Küsimus järgneb küsimusele, kuni mikrofon antakse ühe Korea ajakirjaniku kätte. Mees vuristab pika küsimuse ette ja Phelps muigab – kõrvaklapid ei töötanud.
Saalis puhkeb naer. Ajakirjanik kordab oma küsimust, sama pikalt, ent Phelps ei kuule ikka midagi. «Kena, lähme nüüd edasi,» teatab pressiboss ning korealaselt korjatakse mikrofon ära. Paari minuti pärast lahkub Phelps pressikonverentsilt, fotograafid tema kannul.
Eesti rekordid jäid püsima
200 meetri rinnuliujumises enda nimele kuulunud Eesti rekordist 0,21 sekundi kaugusele jäänud ning 46. koha saanud Martti Aljand soovis Pekingis hooajale ilusa punkti panna. Paraku jäi soovitust pisut puudu. «Tahtsin siin Eesti rekordit uuendada. Aga alustasin spurdiga liiga hilja,» kahetses 16. augustil Eestisse saabuv Aljand. «Pikk ja teguderohke hooaeg, midagi kripeldama ei jää.»
Esimesel võistluspäeval püstitas Aljand 1.02,46ga 100 meetri rinnuliujumises Eesti rekordi. Danil Haustov lõpetas 100 meetri vabaujumise eelvõistluse ajaga 50,92 ja pidi leppima 51. kohaga. Eesti rekord on Haustovi nimel tänavuse aasta märtsist, kui ta ujus ajaks 50,37. (PM)