Eesti saab praeguse seisuga Sotši olümpiale saata kõigest viis murdmaasuusatajat. Üks, võib-olla kaks kohta saadakse ehk juurde, kuid mitte enam. Seega tekib küsimus, keda koondisse võtta, keda jätta. Nagu selgub, võinuks susserdamise abil olümpiakohti juurde hankida, kuid suusatajad otsustasid mängida ausat mängu.
Kui Eesti kahevõistlejad suutsid läinud nädalavahetusel tänu headele tulemustele Tšaikovski MK-etapil kasvatada olümpiale sõitvate sportlaste arvu neljani, siis suusatajate kvoot on endiselt viis. Kohti juurde võita suusatajad tõenäoliselt ei suuda, vaid neid saadakse loobujate arvelt.
Murdmaal lubatakse olümpial starti 310 sportlast, ühest riigist mitte enam kui 20. Kohtade jagamine on lihtne. Piltlikult: kaks kohta saab riik siis, kui seal on olemas suusatajad, veel kaks juhul, kui nad ka suusatada oskavad. Lisakohti antakse riikidele, kelle sportlased on naiste ja meeste sprindis ja distantsisuusatamises 30 parema seas. Edasi läheb käiku mõlemale sugupoolele ühine maailma edetabel – suusatajad järjestatakse sprindi ja distantsi FIS-punktide alusel –, mille põhjal 310 kohta täidetakse.
Ojaste on Eesti parim
Eestil on seega mängudele neli baaskohta. Ainsa lisakoha toob Triin Ojaste, kes paikneb maailma edetabeli 173. real, sest ta sõidab lisaks sprindile ka üsna kenasti pikemaid distantse.
Ootelehel on eestlastest Aivar Rehemaa teine ja Raido Ränkel 25. Rehemaa toob Eestile kindlasti kuuenda, Ränkel ehk ka seitsmenda olümpiakoha.
«Olen rääkinud koondiste treeneritega ning võin kinnitada, et Soome, USA, Kanada, Šveits ja veel mõni riik ei kasuta neile ettenähtud kvooti ära ning vähemalt ootelehe 30 esimest saavad samuti olümpiale,» selgitas suusatreener Mati Alaver.
Tegelikult olnuks Eesti seis märksa parem, kui otsustatuks minna susserdamise teed. «Ukraina, Kasahstan ja Valgevene läksid tänavusele universiaadile, kus sai väga häid FIS-punkte, pea parimas koosseisus,» torises Alaver. «Paras jama, mis toimus. Meie ei hakanud dokumente võltsima. Karel Tammjärv ega teised ei õpi praegu ülikoolis ja me ei saa neid ju üliõpilasmängudele lähetada.»
Valgevenelased ja veel paar koondist käinud Alaveri väitel kavalalt häid FIS-punkte hankimas ka Alpi karikalt, loobudes Davosi MK-etapist, mis toimus samal nädalavahetusel ja kuhu maailma paremik kokku tuli.
Teatemeeskond või mitte?
Kui Eesti suusatajad saavad Sotši vaid kuus kohta, siis kellele need antakse?
Suusaliidu spordidirektori Raul Olle sõnul sõltub palju sellest, kas otsustatakse startida meeste teatesõidus või mitte: «Kui otsustatakse, siis vaadates sprinterite spetsialiseerumist – pikemat maad nad eriti edukalt ei sõida –, tuleks Sotši saata neli distantsisuusatajat.»
Ülejäänud kaks kohta jääks siis sprinteritele, kelle otsustav etteaste seisab ees sel ja järgneval nädalavahetusel Nove Mesto ja Szklarska Poreba MK-etapil. Kusjuures valikul ei võeta arvesse sugu – et kindlalt peaks olümpiale minema mees ja naine –, vaid tulemust.
«Kui keegi pääseb Nove Mesto sprinditeates finaali, siis peaks nemadki Sotši lähetama,» arvas Olle, kuid leidis, et kohti saab jagada vaid siis, kui nende arv täpselt teada.
Olümpiapunktide kogumine lõpeb ületuleval pühapäeval. Seejärel avaldatakse, kuipalju kohti üks või teine riik saab, siis tuleb öelda, kas kohad ka täidetakse, ning 24. jaanuaril jagatakse ülejääk soovijaile.
Eestlased maailma edetabelis
Olümpiakohtade jagamiseks koostatud maailma edetabelis, mis on meestele ja naistele ühine, võetakse arvesse nii sprindi kui distantsi FIS-punkte. Eestlaste kohad ja olümpiapunktide arv:
173. Triin Ojaste 2959
237. Aivar Rehemaa 2662
292. Raido Ränkel 2360
313. Tatjana Mannima 2232
353. Karel Tammjärv 2087
382. Peeter Kümmel 1970
432. Piret Pormeister 1762
438. Kaija Vahtra 1746
468. Siim Sellis 1637
494. Anti Saarepuu 1552
523. Algo Kärp 1474
535. Narko Kilp 1440