Uued olümpiaalad: Eesti ootab pargisõidus medalit

Jaan Martinson
, spordiajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kelly Sildaru
Kelly Sildaru Foto: Erakogu

Ajal, mil suve­olümpia tõrjub spordialasid eemale ja on programmi kärpimise nimel valmis välja heitma isegi antiikse maadluse, laiendavad talimängud haaret. Sotšis jagatakse kaheksal uuel alal välja tosin medalikomplekti. Kui kelgutamise teatesõit Eestit eriti ei paelu, siis suusatamise pargisõit on tänu Kelly Sildarule, kes võiks nelja aasta pärast Pyeongchangis medalit jahtida, meie ala.

Vigursuusatamise ja lumelaua pargisõit

Kirevas riietuses noorukid kihutavad freestyle-suuskadel või lumelaual alla mööda lauget nõlva, kuhu on paigutatud kolm trampliini hüpeteks ja mitu relssi või toru või muud säärast, üle mille sõidetakse ning trikke tehakse. Kohtunikud jagavad punkte, parim trikitaja võidab.

Publikule on pargisõitu (inglise keeles slopestyle) lihtsalt äge vaadata, kuid seda, mis toimub, jagavad vaid asjatundjad. Vähesed suudavad visualiseerida kava, mille kirjeldus näeb tekstina välja nii: «backside 900, cab 1080, cab 360 üle ball-bonk obstaakli ja switch frontside 180 peale backside 180 maha up-boxile».

Pargisõidust võib saada Eesti esindusala ja seda tänu ühele maailma parimale juuniorile Kelly Sildarule, kes praegu Sotšis kaasalöömiseks on veel liiga noor, kõigest 11-aastane.

Olümpial võistlevad nii mehed kui naised nii suuskadel kui ka lumelaual.

Laskesuusatamise segateatesõit

Laskesuusatamise segateatesõit – kaks naist, kaks meest – annab võimaluse hiilata ka väikeriikidel. MMidel on segateade kavas olnud juba 2005. aastast alates. Muide, kahel viimasel olümpiatalvel, kui laskesuusatamise maailmameistrivõistlusi ei toimunud, jagati segateates MM-medalid ikkagi välja.

Kelgutamise teatesõit

Lätlased on kahtlemata rahul, et kelgutamise teatesõit ka olümpiale pääses, sest nad võitsid mullusel MMil pronksi ja ihkavad medalit ka Sotšis.

Kelguteatesõit pole pendelteatevõistlus, et mäest alla ja mäkke, mäest alla ja mäkke – sõidetakse ainult alla. Esimesena stardib meeste ühekelk, selle finišisse jõudes läheb teele meeste kahene, ankruvahetust sõidab naine ja tema lõpetades lüüakse stopper kinni.

Võistkondlik iluuisutamine

Pääsenuks Eesti jäätantsijad Sotši olümpiale, nagu loodeti, ja saanuks paarissõitja Aleksandr Zabojev kodakondsuse, pääsenuks meie võistkond ilmselt nende kümne hulka, kes Sotšis iluuisutamise võistkondlikke medaleid jahivad.

Iga riik paneb välja üksiksõitjad, paari ja jäätantsijad. Esmalt esitavad kõik lühikava, misjärel viis parimat võistkonda pääsevad vabakavale.

Naiste suusahüpped

Naissuusahüppajad lootsid olümpiale pääseda juba neli aastat tagasi Vancouveris, kuid ROK leidis, et see ala pole õrnemale soole kohane. Asi anti suisa kohtusse, kuid õigusemõistjadki ei soosinud naisi.

Sotšis hüppavad naised vaid normaalmäelt, mis tähendab, et peagi võivad nad taas kohtusse õigust nõudma minna. Ka pole kavas suusahüpete segavõistlust – kaks meest, kaks naist – nagu MMil.

Vigursuusatamise rennisõit

Kui seni tegid hiiglaslikus lumerennis trikke vaid lumelauasõitjad, siis Sotšis pääsevad mehed ja naised ka suuskadel oma oskusi näitama. Kusjuures vigursuusatajad kasutavad ka suusakeppe, kuid lumelaudurid saavad ilma hakkama. Ülejäänu on sarnane: kvalifikatsioonis igal kaks sõitu, millest parim läheb arvesse. Nii ka finaalis, kuhu pääseb tosin parimat.

Lumelaua paralleelslaalom

Lisaks paralleel-suurslaalomile lülitati kavva ka slaalom. Kvalifikatsioonisõitude järel saavad 16 parimat jätkata n-ö olümpiasüsteemis: kaotaja langeb välja. Toimub kaks laskumist, kumbki sõidab mõlemal rajal. Esimese laskumise kaotaja stardib kaotatud aja võrra teisele laskumisele hiljem. Võistlevad mehed ja naised.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles