Eesti Antidopingu nõukogu liikme Kristjan Pordi sõnul on kahekordse olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi suhtes tekkinud dopingu tarvitamise kahtlustuse aluseks halbanalüütiline leid.
Port Šmigun-Vähi juhtumist: halb analüütiline leid
6. veebruar 2014, 23:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui vaadata WADA leheküljel olevat statistikat, ongi dopingujuhtumid jagatud kaheks: halbanalüütiline leid ja positiivne proov. Seejuures on halbanalüütilised leiud ülekaalus,» selgitas Port.
Ta lisas, et edasist protsessi nimetatakse tulemuste haldamiseks ning kuniks see pole lõppenud, ei saa rääkida ka süüdimõistmisest. «Paraku lõppevad sellistest juhtumistest 90 protsenti positiivse dopingujuhtumina.»
Šmigun-Vähi kirjutas täna õhtul tehtud avalikus pöördumises, et Torino olümpial temalt võetud dopinguproovi uue analüüsimise käigus leiti molekule, mis viitavad keelatud ainete kasutamisele. Seejuures ei täpsustanud ta, millise dopinguaine kasutamises teda kahtlustatakse. Lisaks avalikule pöördumisele kinnitas Šmigun-Vähi oma puhtust ka ETV Spordisaate otse-eetris.
«Ma ei pea end jaanalinnu kombel ära peitma! Ma ei ole kunagi dopingut tarvitanud!» kinnitas ta. «Kõige kahetsusväärsem on see, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee levitab informatsiooni, millel pole kindlat tõepõhja.»
Šmigun-Vähi arstina tegutsenud Mihkel Mardna ei osanud juhtunu kohta midagi ütelda. Sotšis Eesti olümpiakoondise arstina tegutseva mehe sõnul on ta teadlik vaid sellest, et A-proovid on avatud, mingi kahtlus on üleval, kuid asi olevat praegu peatatud.
«Sellised kahtlustused on ebamugavad asjad, kuid tean, et meie pole midagi valesti teinud ja seepärast ei näe ma põhjust väga muretseda,» lausus Mardna. «Torinos andsid kõik sportlased allkirja, et nende proove võib säilitada kaheksa aastat ning neid võib avada teaduslikeks uuringuteks. 2008. aastal teatas aga WADA, et neid proove võib kasutada ka uuesti testimiseks ja süüdimõistmiseks. Mul tekib küsimus, et kes kontrollib kontrollijaid?»
Uudis, et 2006. aastal Torino olümpial võetud dopinguproovide kordustestimisel on avastatud neli positiivset proovi ja tegemist on ilmselt Eesti suusatajale või suusatajatele kuuluvate proovidega, ilmus kolmapäeva hilisõhtul Venemaa meedias. Esialgu pole teada, kas tegemist on ainult Šmigun-Vähi proovidega või on asjaga seotud ka Andrus Veerpalu.
Sotši olümpial Kasahstani koondise juures tegutsev Veerpalu ütles Õhtulehele, et testib parasjagu suuski ega oska midagi ütelda. «Meediat ma ei jälgi,» väitis ta.