Eesti olümpiakoondise pesamuna, 20-aastane Johanna Talihärm mõtles enne oma olümpiadebüüti põhjalikult läbi, mida teha ja millele keskenduda. Ta oli karjääri seni tähtsaimaks võistluseks psühholoogiliselt hästi valmistunud, kuid ei soostunud täpsustama, kas teda aitas psühholoog või lihtsalt mõned usaldusväärsed inimesed.
Tegelikult polegi sellel tähtsust, oluline on hoopis see, et noor sportlane mõistis, mida väärika tulemuse saavutamiseks teha. Jah, Talihärm ei saavutanud maailma mõistes väga kõrget kohta, kuid tema seniseid sõite arvestades oli tegemist väärt esitusega. Seda enam, et esimest korda elus suutis ta rahvusvahelisel võistlusel tabada kõik märgid.
Tippsport on kinni väga paljudes pisidetailides. Atleet võib olla suurepärases vormis, ent oma tugevusest ehmuda ja võistelda nii, nagu oleks vormikõver kihutanud sügavale kuristikku. Või pinge all lihtsalt vaimselt murduda. Sotši olümpia esimesed päevad pakkusid Eesti sportlaste esituses arusaamatuid ebaõnnestumisi, kusjuures sõna «arusaamatu» pole siinkirjutaja hinnang, vaid sportlaste endi väljend.
Näiteks laskesuusataja Kauri Kõiv tulistas olümpiatiirus treeningutel sisuliselt ilmeksimatult. Võistlusrajale tuisates tundis ta, et kõik on võimalik, kuniks esimesse tiiru jõudes ja püssi palgele tõstes ei pidanud närvid vastu. Põhjust ei osanud ta nimetada. Kadri Lehtla rääkis enne võistlust kohast esikümnes, kuid tegi neli möödalasku ega pääsenud isegi tagaajamisvõistlusele. Ta ei tea, mis juhtus, ja see võttis juba kogenud sportlase sõnatuks. Aivar Rehemaa kaotas eilses suusavahetusega sõidus armeenlasele, hispaanlasele ja rumeenlasele, leidis end võitjatest kaugel ning nentis, et tal pole midagi ütelda.
Juhtuks nii mõnel suvalisel MK-etapil, poleks hullu, kuid paraku pärinevad need näited sportlase nelja aasta tähtsaimalt jõuproovilt. Võistluselt, kus kõik peaks olema paigas pisidetailideni. Paraku polnud. Kõige hullem on aga see, et sportlased ise ei tea, miks nad ebaõnnestusid.
Eesti laskesuusatamise koondise lätlasest peatreener Maris Cakars näeks meeleldi sportlaste kõrval psühholoogist abilist. Oma kodumaal töötamise kogemuste põhjal teab ta, et psühholoogi juurest abi otsimine ei pruugi sobida kõigile, kuid kindlasti on ka palju selliseid sportlasi, kes peavad oma edu eest olema tänulikud just selle eriala inimestele.