Doping ja dopinguproovide võtmine on viimastel aastatel eestlaste hulgas väga hell teema. Andrus Veerpalu kaks aastat kestnud dopingusaaga käigus on dopinguküttide peale oma viha välja valanud tavalised «spordisõbrad», palju segadust on tekitanud ka kohalikud spordijuhid.
Näiteks EOK presidendi ja Eesti Antidopingu nõukogusse kuuluva Neinar Seli sõnul on Eestis dopingujärelevalvega tegelevas organisatsioonis palju puudusi ning kindlasti oleks vaja juhtimisse lisada kompetentsi. Sotši olümpial dopinguproovi võtjatena tegutsevate Kaarel Nestori ja Gea Muru jaoks on sellised väited arusaamatud.
«Oleme saanud oma tegevuse kohta positiivset tagasisidet, alati on öeldud, et teeme oma tööd hästi. Ka ükski sportlane pole kunagi väitnud, et näiteks mina pole tasemel,» kinnitas Nestor. «Ainuüksi see, et me siin oleme ja töötame, näitab, et tahame seda tööd teha kõrgel tasemel!» Muru lisas, et positiivset tagasisidet on saadud ka väga kõrgetasemelistelt Soome dopinguküttidelt.
Mõistagi ei püüa Eestis proovide võtmisega tegelejad väita, et neil pole oma töös esinenud eksimusi – kuna tegemist on lihast ja luust inimestega, siis ikka juhtub. Ühtegi väga suurt prohmakat neile aga ei meenu.
«Proovi võtmisega on seotud mitu inimest ja kõik nad vaatavad dokumendid üle. Kui kusagil on mõni number valesti kirjutatud, tuleb dokumendid ümber vormistada,» selgitas Muru. «Tavaliselt pole sportlasel võimalik takkajärgi testijate tööd protestida. Märkuste kirjutamine on võimalik vahetult pärast dopinguproovi võtmist.»
Eestis on dopinguproovide võtmise õigus kaheksal inimesel, lisaks on neil abiks kolm assistenti. Vähemalt praeguste võimaluste juures saadakse sellise seltskonnaga töö tehtud.
Möödunud aastal võeti 316 dopinguproovi, neist ligikaudu pooled ehk 150 olid võistlusvälised testid. Enamiku teste teeb Eesti Antidoping oma algatusel, kuid viimastel aastatel on tihenenud ka koostöö rahvusvaheliste alaliitudega.
«Ei maksa arvata, et oleme mingid koledad inimesed, kes tahavad sportlastele halba. Oleme hoopis need, kes jälgivad reeglitest kinnipidamist,» defineeris Nestor dopinguküttide töö olemuse. Muru lisas, et sportlaste kontrollimise kõrval on vähemalt sama oluline ennetustööga tegeleda. «Praegu tegutseb Eestis palju vanema põlvkonna treenereid, kelle teadlikkus dopinguainetest pole just väga kõrge. Seepärast oleme pidanud noorsportlastele ja treeneritele loenguid, milliseid ravimeid ja vitamiine tohib kasutada ning kuidas dopingukontrollid oma tööd teevad,» kirjeldas ta.