Kui Martin Reim 1. septembril 2007 FC Flora särgis Levadiat võitis, ei osanud ta ilmselt arvata, et järgmise triumfini jääb peaaegu kolm aastat. Nüüd, peatreenerina murdis ta needuse ja seda klubi juubelil.
Isukalt mänginud FC Flora murdis juubelil needuse
/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
31. mai 2010, 09:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tagantjärele mõeldes, loomulikult poleks osanud mõelda, et nii kaua nende võitmiseks aega läheb,» tunnistas Reim, kes mulluse hooaja lõpus vahetas mängijakarjääri treeneri oma vastu.
See, et kunagine Eesti esindusklubi polnud Levadia üle võitu saanud kaks aastat ja üheksa kuud, Flora mängijaid nende endi sõnul ei kammitsenud. Florakad ei lasknud endast häirida ka tõigal, et sellel hooajal oli kõikide sarjade peale kaotatud juba kolm korda, viimati karikafinaalis hävitavalt 0:3.
«Numbritele me liigselt rõhku ei pannud. Selliseks mänguks pole häälestamist vaja, oleme niigi alati võitlusvaimu täis,» kinnitas 88. minutil võidutabamuse toonud Gert Kams, kellele sekundeeris Reim. «Levadia vastu põlevad poisid niigi seesmiselt. Eraldi koosolekut ei pidanud tegema.»
Esimesel poolajal oli Flora selgelt domineeriv meeskond ja 26. minutil läksidki nad Lilleküla jalgpallistaadionil juhtima, kui Sergei Mošnikov soololäbimurde väravaga lõpetas. Teisel poolajal tõi Levadia sisse klubi suurima väravaküti Tarmo Neemelo, kes 63. minutil Flora kaitseliini eksimuse järel viigistas.
Kõik näis minevat nii nagu viimasel ajal tavaks – isegi kui Flora mängib hästi, võita ei suudeta. Kohtumine lähenes juba lõpule, kui ühtäkki Valeri Minkenen kiirrünnakust palli trahvikasti tsenderdas ja Kams selle peaga Sergei Lepmetsa valvatavasse väravasse koksas. Flora 20 aasta juubel sai võimsa lõppakordi, florakate fännide juubeldus veel võimsama alguse.
«Ei tea, kas see oli mu karjääri olulisim värav, aga väga oluline kindlasti,» tunnistas Kams.
Võib öelda, et Flora vääris võitu. Kodupubliku ees mänginud mehed paistsid rohkem tahtmist täis olevat ning tõsi, Levadia lootsi Igor Prinsi emotsioonid väljendasid seda ilmekalt. Kams aga ei uskunud, et asi olnuks vastaste väheses innus.
«Arvan, et Levadia mängis sama isuga nagu alati. Meil on nendega alati raske ja neil meiega. Lihtsalt tihti pole me suutnud mängu oma kasuks pöörata,» arvas Kams.
Levadia leeris harjumatul positsioonil, keskkaitses pallinud Eino Puri aga tunnistas, et Flora oli võitu väärt.
«Flora oli füüsiliselt üle, eriti esimesel poolajal. Eks oma rolli mängis ka see, et paljud meist mängisid harjumatutel positsioonidel, kuid Flora oli parem,» nentis Puri, kes ei usu, et laupäevane kaotus hooaja suhtes otsustavaks saab. «Ükskord pidi meie võitude seeria lõppema, kuid sellel hooajal on veel jäänud palju kohtumisi mängida. Kolm punkti ei ole nii suur vahe ja tabelit annab veel täielikult ümber pöörata.»
Kuigi Flora riietusruumis olid emotsioonid laes, ei tahtnud ka võitjad kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Nagu Reim ütles: «Peetud on alles 13 vooru ja 23 on ees.»
«Võib-olla kerge initsiatiiv on meie käes, kuid hooaeg on alles poole peal,» jättis Kams otsad lahtiseks. «Ka nendega on meil veel kaks mängu pidada.»