Noriaki Kasai (41) võitis Sotši suusahüppemäel pärast 20-aastast pausi oma karjääri teise olümpiamedali.
Veteran Kasai sihib ülejärgmist OMi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei kavatse mingil juhul suusahüpetega lõpparvet teha,» kinnitas laupäeval Sotšis karjääri esimese individuaalse olümpiamedali, suure mäe hõbeda võitnud jaapanlane Noriaki Kasai. «Järgmisele olümpiale sihin kindlasti ja seejärel ülejärgmisele. Olen siis kõigest 49, see pole teab mis vanus.»
Kui Kasai märtsis 1992 esimese tiitlimedali võitis – ta krooniti Harrachovi lennumäel maailmameistriks –, hakkas Kaarel Nurmsalu aastaseks saama ja esimesi samme seadma.
«Ta on hull vana,» kiitis Nurmsalu Kasaid. «Passi järgi on 41, kuid hingelt 16-aastane poisike, aina rõõmsameelne. Tal peab riietuses domineerima must ja kollane, ta peab olema päevitunud ning õhtut veetes peavad käevangus olema kõige kaunimad neiud.» Kasai, muide, on poissmees.
Olgu vahepalaks öeldud, et kümme aastat treenis Kasaid Nurmsalu praegune juhendaja Topi Sarparanta. «Kaarli tehnikas leidub palju Kasai-päraseid sugemeid,» kinnitas Nurmsalu mänedžerist ja treenerist isa Toomas.
Jaapani suusahüppajad püsisid üheksakümnendatel maailma tipus. Lillehammeri olümpial oldi meeskonnavõistluse võidus kinni kuni viimase meheni, kuid siis maandus Masahiko Harada poolde mäkke, sai vaid 73,0 punkti Saksamaa ankrumehe Jens Weissflogi 141,4 vastu, ning kullast tuli suu pühkida. Löödud oli ka Kasai.
Läksid aastad. Lillehammeri hõbedale olümpiamängudelt lisa ei tulnud, Harrachowis saadud kuldki jäi ainsaks, küll aga riputati Kasaile MMidel kaela kaks individuaalset pronksi ning kaks pronksi ja hõbedat meeskonnavõistluste järel.
Talv 2014. Kaks kümnendit pärast esimest olümpiamedalit on Kasai ikka veel rivis. Oma seitsmendatel mängudel. Sama on talisportlastest suutnud vaid Venemaa kelgutaja Albert Demtšenko.
Eriline treeningmetoodika
Jaanuaris võitis Kasai Austrias vanima suusahüppajana MK-etapi, seega, «taat» on vormis.
Kolm viimast hooaega Kasaid treeninud soomlane Janne Väätäinen rääkis Soome meediale, et kui kuulis koostöö alguses jaapanlase soovist pürgida Sotši olümpiale, võttis sõnatuks: «Aga kui nägin leeki Kasai silmis, mõtlesin, miks mitte, kuigi see tundus nii ebarealistlik.»
Väätäinen kirjeldas Kasaid kui ülimalt distsiplineeritud töölooma: «Tema keha pole ammugi see, mis kaks kümnendit tagasi, aga mitte väga oluliselt kehvem, sest Kasai panustab päevas tunde, et liigesed liiguksid ja lihased töötaksid. Mõistagi ei treeni ta noortega sama kava järgi. Ära on jäetud paljud suusahüppajale kohustuslikud harjutused, mis koormavad põlvi ja selga. Ta treenib mõistuspäraselt, kasutab kogemusi ja tunnetust ning võib veteranina keskenduda vaid teatud võistlustele.»
Kui Kasai võitis tänavuse talve eel suvise MK-etapi, tajus Väätäinen, et Sotšist võib midagi tulla: «Kasai on parim näide, et kui unistus elab, on vanus pelgalt number.»
Ja unistus elas. «Mul puudus olümpiamängudelt individuaalne medal. Ja kuld,» põhjendas Kasai järeleandmatust. «See on põhjus, miks ma ei loobu.»
Sotšis, esimese vooru järel, oli selge, et Kasai võitleb vapralt poodiumikoha eest. Viimaks. Pärast kaht kümnendit ootusi. Ta asus teisel kohal, 2,8 punktiga maas väiksel mäel triumfeerinud poolakast Kamil Stochist.
Stoch napilt kullal
Viimane hüpe. Kasai 133,5 meetrit ja liidriks. Hõbe käes. Stochi õhulennu pikkus jäi meeter Kasai omast lühemaks, kuid sellest piisas. Mehi jäi lahutama tühine 1,3 punkti. Ehk 0,4%, kui kasutada suusatreener Mati Alaveri metoodikat.
«Tegin teisel hüppel suure vea ja imestan, kuidas nii kaugele maandusin,» imestas Stoch. «Ma poleks tohtinud kulda võita, aga võitsin.» Kolmanda koha sai 21-aastane sloveen Peter Prevec, kellele Kasai võiks isaks olla.
Kasai ei osanud hõbedasi tundeid kirjeldadagi: «Mis mul öelda, osa unistustest täitus. Neljad eelnevad mängud ei valmistanud muud kui pettumust. Täna lihtsalt pidi õnnestuma. Tahtsin kulda, kuid võtan, mis anti. Olen siinkohal aus: kadestan Stochi, soovisin, et ta viimasel hüppel kukuks.»
Sellega ei saanud Kasai karjäär kaugeltki veel otsa. Meeskonnavõistluses kuulub Jaapan soosikute hulka, kuid kuld, kui juhtub tulema, pole Kasai jaoks see õige.
«Minu unistus oli, on ja jääb – individuaalne kuld. Mis tähendab, et Pyeongchangis tahan kindlasti kohal olla ning miks mitte ka sealt järgmisel olümpial. Olen siis kõigest 49, see pole teab mis vanus. Unistustest ei tohi loobuda, vaid tuleb teha kõik, et need täituksid.»
Horoskoop ennustab Kaarel Nurmsalule head
Ajal, mil vanameister Noriaki Kasai esimeseks hüppeks valmistus, oli Kaarel Nurmsalu olümpia läbi saanud ning ta andis viimast intervjuud Sotšis. 124,5 meetrit teda teise vooru ei viinud ja andis 41. koha.
«See on minu tänane tase. Edasipääsuks pidanuks tegema hooaja parima hüppe. Vasaku jalaga on seljalõikuse tõttu kah väiksed probleemid, vajub maandumisel alt ära,» selgitas Nurmsalu. «Mullu olin üks maailma parimaid maandujaid, nii kohtunikud ütlesid, praegu üks kehvemaid.»
Nurmsalu lubas enne võistlust kirikus tuult palumas käia, kuid ei käinud: «Sõna saatsin üles küll ja saingi abi – ideaalse vastutuule. Paraku tuli hüppel viga sisse, lend oli agressiivne, tuulepadi kadus korraks alt ja oligi kõik. Ega ma suurt lootnudki – seljalõikus lõhkus ju hooaja – ning 15. kohast rääkisin vaid selleks, et end üles kütta.»
Samas Nurmsalu ei muretse: «Lähen koju, saan trenni teha ja siis Skandinaavia etapid, lennumäe MM, kust üht-teist loodan, ja lõpuks hooaja Grande Finale. Vaatasin horoskoopi, märtsis peaks mul väga hästi minema.»