Läti ime – jäärennist alla ja medalid tulevad

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti talispordi esinumbriks on viimastel aastatel olnud skeletonisõitja Martins Dukurs, kes võitis teist olümpiat järjest hõbemedali.
Läti talispordi esinumbriks on viimastel aastatel olnud skeletonisõitja Martins Dukurs, kes võitis teist olümpiat järjest hõbemedali. Foto: Reuters/ScanPix

Läti saab Sotši olümpial uhkustada juba kolme medali ja hokikoondise südi esinemisega.

Sotši olümpial juba kolm medalit võitnud Läti võlgneb edu eest tänu tarkusele hoida elus maailma mõistes nišialaks olevat kelgutamist, fanaatikutest skeletoniperekonnale ja Rahvusvahelisele Olümpiakomitee eelmisele presidendile Jacques Roggele.

Miks puutub siia Rogge? Kolm aastat tagasi viibis toona veel ROKi presidendi ametis olnud mees Siguldas kelgutamise MK-etapil ning juhtus nägema seal kavas olnud teatevõistlust. Ootamatu dramaatikaga vürtsitatud etendus, kus mõned sportlased ei suutnud käega tabada teatevahetust märkivat lipikut ja juhtus muudki põnevat, meeldis talle nii väga, et see ala lisati olümpiamängude programmi.

Sotšis selgus, et Lätile tähendas see lisaks vendade Andris ja Juris Sicsise kahekelgu pronksile veel üht medalit. Lõunanaabrid annavad endale aru, et kelgutamine, kus meeskonnavõistluse jaoks saadi kokku vaid 12 võistkonda, pole konkurentsi poolest võrreldav mõne suure ala, näiteks laskesuusatamisega. Kuid kõik see ei vähenda nende silmis olümpiamedalite tähtsust.

Läti viimaste aastate parim sportlane on skeletonisõitja Martins Dukurs – kahekordne maailmameister, viiekordne Euroopa meister ja nüüd juba kahe olümpiahõbeda omanik. Skeletonimaailma tippude hulka kuulub ka Martinsi vanem vend Tomass. Kui lisada veel Sotšis naiste samal alal 14. koha saanud nooruke Lelde Priedulena, ongi lätlaste eduka ala tõsised harrastajad kokku loetud.

Hulljulgust nõudva skeletoni tõi Lätisse vendade Dukursite isa Dainis, kes töötas aastaid Sigulda kelguraja juhina. «Ta nägi skeletoni Norras ja mõtles, et selle alaga võiks ka Siguldas tegeleda,» rääkis Läti ajakirjanik Maris Zembergs Postimehele. Seni võrkpalliga tegelenud pojad võtsidki isa ideest tuld.

«Dainis Dukurs oli kunagi Nõukogude Liidu bobikoondise mehhaanik. Ta ehitas ise poistele kelgud ja teeb seda siiamaani. Alguses käisid nad Euroopas võistlemas ja koju naastes tõid müügiks autosid, et järgmiseks sõiduks raha teenida. Kuid pärast MMil ebaõnnestumist istusid maha, et otsustada – kas tegeleme spordiga tõsiselt või ei tegele üldse,» võttis Zembergs kaasmaalaste loo kokku.

Pärast pöördelist otsust tippspordile keskenduda tegid Dukursid suvi otsa korralikult trenni ja olid uuel hooajal hoopis kõrgemal tasemel. Enam ei pea nad raha pärast muretsema. Näiteks kahel viimasel aastal on Martins Dukurs võitnud MK-sarja viimasest kolmest etapist koosneva superseeria – kolme viimase võistluse võitja saab auhinnaks 100 000 eurot.

Läti ajakirjanike hinnangul on Martins Dukursi tase nii kõrge, et Sotši hõbedat võib pidada isegi altminekuks. 2011. ja 2012. aastal krooniti ta maailmameistriks, mullu leppis MMil venelase Aleksnadr Tretjakovi järel hõbedaga, kuid kõikidel nendel hooaegadel võitis ta MK-sarja.

Paraku ei tekkinud tal Sotšis Tretjakovi vastu vähimatki võimalust. Kodurajal kihutanud venelane võitis neljast sõidust kolm, Dukurs oli parem vaid ühel laskumisel. Dukurs ise aga tunnistas, et on seekordse hõbeda üle õnnelikum kui neli aastat tagasi Vancouveris.

«Võib öelda, et mul ei vedanud, et sarnaselt Vancouveri olümpiaga oli ka siin kodus võistlev konkurent väga hästi valmistunud,» nentis Dukurs Läti meediale. Ta lubas suures spordis jätkata, kuid oli arvamusel, et järgmist hooaega tuleb võtta veidike rahulikumalt.

Vanem vend Tomass lõpetas Sotši võistluse 4. kohaga ja oli nii pettunud, et viskas pärast võistlust oma kiivri vandesõnade saatel prügikasti. Isa korjas peakatte üles ja avaldas lootust, et pettumus möödub ning kõik saab korda. «Tomass vääris nelja aastaga tehtud töö eest vähemalt pronksmedalit,» nentis papa Dukurs, kes poegade olümpia nimel loobus tänavu tööst Sigulda kelgutamiskeskuses.  

Ükspuha, millisel moel lätlased oma karjääri tipphetkedel jäärennist alla kihutavad, saab kõik ikkagi alguse klassikalisest kelgutamisest. Tegemist pole Lätis massiliselt harrastatava spordialaga, kuid Siguldasse on loodud noorte kelgutajate jaoks spordiklassid ning juba aastakümneid tagasi loodud kelgutamiskompleks püsib rahvusvahelisel tasemel. Teisisõnu tegelevad lätlased teadlikult selle ala taseme hoidmisega.

Kuigi Lätis on ka suured bobisõidu traditsioonid, on selle ala harrastajate ring sarnaselt skeletoniga kitsas. Põhjus peitub selles, et bobisõiduga tohib alustada alles 18-aastaselt, kuid paljud noored on selleks ajaks juba aktiivsest spordist loobunud. Läti koondisega tiirleb rahvusvahelistel võistlustel 15 meest, kuid tase on nii kõva, et Sotšis medalist mõtlemine pole kaugeltki utoopia. Kahebobid alustasid võistlust eile, neljabobide medalid jagatakse välja olümpia viimasel päeval.

Läti ajakirjanike sõnul on bobi- ja skeletonisõitjad Lätis populaarsed, kuna nende võistlusi näidatakse pidevalt televisioonis. Kelgutamisest pole aga viimastel ajal ülekandeid tehtud. Jäärennis kihutamist osatakse Lätis hinnata, sest Martins Dukurs on valitud kolmel korral Läti parimaks sportlaseks, viimati juhtus see 2013. aasta lõpus.

Lätlased tunnevad oma olümpiamedalite üle heameelt, kuid jäärennis kihutajad jäävad ikkagi Sotšis mängiva hokimeeskonna varju. Isegi vaatamata sellele, et olümpia alagrupiturniiril leppisid hokimehed kolme kaotusega. Kuid kellele – eelmise MMi finalistidele Rootsile ja Šveitsile ning suurele hokimaale Tšehhile. Seejuures peeti kõige kolmega maha väärikas lahing ning turniir pole nende jaoks veel kaugeltki lõppenud.

«Jäähoki populaarsuse vastu kelgutajad ei saa,» nentis ka Zembergs, kelle sõnul oli Dukurs mullu küll parim, ent hokikoondise ja Riia Dinamo vanameistrist kapten Sandis Ozolins riigi populaarseim sportlane. Ja seda sugugi mitte esimest korda. Pole ka ime, ainsa lätlasena Stanley Cupi võitnud mees on lõunanaabrite silmis hoopis justkui teisest maailmast – kuigi sündinud on ta sealsamas Siguldas, kelgutajate Mekas.   

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles