Naised on mänginud jäähokit viitel olümpiamängudel ning kaks Kanada koondislast, Hayley Wickenheiser ja Jayna Hefford on osalenud kõigil viiel turniiril. Pärast Naganos toimunud debüüdil võidetud hõbedat on nad järgmisel neljal olümpial saanud kaela kuldmedali. Tegelikult krooniti neljapäeva õhtul neljandat korda olümpiavõitjaks ka Kanada koondise kapten Caroline Ouellette, kuid Naganos teda veel polnud.
Pärast Sotši olümpia finaalis lisaajal saadud dramaatilist võitu USA üle tõdes Wickenheiser, et ei tea, kas tal jätkub tahtmist püüda nelja aasta pärast ka viiendat kulda. «Tunnen, et vajan praegu puhkamiseks pausi. Kas ma aga suudan ja tahan pärast seda veel naasta, on praegu väga raske ütelda,» rääkis ta. Varasemates intervjuudes on ta aga maininud, et kui ta oleks mees, poleks vanus üldse küsimus. «Tipphokimeeste hulgas on ka palju üle 40-aastaseid mehi,» märkis ta.
Samas oli enne olümpiat õhus võimalus, et Kanada koondise kauaaegne liige Wickenheiser jääb Sotši mängudelt kõrvale, kuna peatreener Dan Cruch ei näinud talle naiskonnas kohta. Kui aga Cruch otsustas isiklikel põhjustel taanduda ja peatreeneriks sai Kevin Dineen, kutsuti ka naiste hoki üks sümboleid koondisse tagasi. Kapteniks ta enam ei saanud, kuna see rolli oli antud juba Ouellette’le.
«Ma valetaksin, kui ütleksin, et see ei teinud haiget,» tunnistas Wickenheiser Kanada meediale. «Aga ma lähen jääle ja annan endast ikka kõik, mida suudan. Ma olen alati olnud liider ja kavatsen selliseks ka jääda.»
Wickenheiser on läbi aegade üks populaarsemaid naishokimängijaid, kes esimese naisena mängis meeste profivõistkonnas. Juba üle kümne aasta tagasi kuulus ta kaks hooaega Soomes Mestis-sarjas mänginud HC Salamati ridadesse ning 2008. aastal liitus ta üheks hooajaks Rootsi 1. divisjonis osalenud Lindeni meeskonnaga. Meeste sarjades mängides jõudis ta kolme hooajaga visata kolm väravat ja anda 11 söötu.
Kuigi jäähoki on Wickenheiseri esimene ja suurim armastus, osales ta Sydney olümpial Kanada softball’i naiskonnas, olles läbi ajaloo teine naine, kes sellest riigist osalenud nii tali- kui suveolümpial. Hoki propageerimise nimel teeb ta aga palju tööd – lisaks vabal ajal noorte juhendamisele korraldab ta ka endanimelist naiste hoki festivali, kus osaleb 1200 erineva tasemega mängijat.
Vaatamata suurtele kogemustele näeb ta end ikkagi õppimisvõimelisena. «Vaatan telerist palju maailma parimate meeste mänge ning seejärel lähen jääle ja püüan teha samasuguseid asju. Ma ei karda eksida ja püüan läheneda mängule loominguliselt,» rääkis ta. «Jäähoki on parim spordiala maailmas!»