Sotši võitjad: sport, Läti ja televaatajad

Läti võitis jäärennis neli medalit, neljabobi naaseb koju hõbedaga. Foto: AP/Scanpix

Eestil oleks mõndagi õppida neilt, kes Sotšis triumfeerisid – Kanadalt, Hollandilt ja Iivo Niskanenilt.

Sotši olümpiamängude tuli on surnuks puhutud, mängud ajalooks saanud. Ilus olümpia oli, kui mitte vaadata mängudele kaotajate vaatevinklist. Loetleme Sotši mängude kümme suurimat võitjat, kuid mitte paremusjärjestuses, sest kõik jagavad esikohta.

Sport

Sotšis võitis sport, mitte poliitika. Õnneks. Neli aastat mängudeks valmistunud atleete üritati küll tõmmata kõikvõimalikesse skandaalidesse ja protestidesse, kuid Rahvusvaheline Olümpiakomitee kaitses hoolealuseid kindlal käel.

Millegipärast ei taha pintsak­lipslased ja kõiksugu spordikauged kommentaatorid mõista, et olümpiamängud on sportlasele ülim. Sport on tänapäeval palgatöö ning olümpiast sõltub, kui paksu kihi võid saab järgmiste aastate jooksul leivale määrida, kui üldse. Ja nüüd ärgitatakse sportlast karjääri tähtsaimal hetkel plakatiga vehkima või kogu üritust boikoteerima.

Kui poliitikud leiavad, et Venemaal lokkavale korruptsioonile ja inimõiguste rikkumisele peab tähelepanu juhtima, siis tehku seda. Lõpetagu näiteks suhted Venemaaga ja pangu saatkonnad kinni.

Bjørndalen ja Bjørgen

Ole Einar Bjørndalen ja Marit Bjørgen. Laskesuusakuningas ja suusakuninganna. Parimad. Läbi aegade enim taliolümpiamedaleid võitnud mees ja naine. Esimene sai Sotšis juurde kaks, teine kolm kulda. Elavad legendid.

Ei ole mõtet toriseda, et Norra sport põhineb astmaravimil ja nii Bjørndalen kui Bjørgen on libavõitjad. Astmarohud on spordis täiesti legaalsed, neid kasutavad eestlasedki. Pigem tuleb mõlemale staarile aplodeerida ja loota, et ehk kasvab Maarjamaaltki säärane supertalent.

Ekstreemalad

Kui teleris näidatakse ühel ajal lumelaua paralleelslaalomi mees mehe vastu sõite – sajandiksekundite mäng, draama igal hetkel – ning ühtlaselt venivat naiste 30 km suusatamist ühisstardist, siis kumba vaadata poole, kumba pooleteise silmaga? Küsimust ilmselt ei teki, kuigi üks on neist meie ala, põhjamaine kivipõllu kündmine, teine mingi võõramaine kähkukas.

Ekstreemsport on peagi see, mis taliolümpiat ülal peab ja kus ka väiksemate ning mitte just talviste riikide sportlased saavad medalite üle rõõmu tunda. Kahju, et Eesti on ajast maha jäänud, meil on tippu pürgimas vaid personaalprojekt «Sild­aru lapsed», aga ei muud.

Televaatajad

Televaataja on olümpiamängude vaieldamatu kuningas, keiser ja tsaar. Nüüd, mil pildinäitamisõigusi jagatakse paljudele, ei jää ükski soovitud võistlus nägemata. Televaatajal on tekkinud valik, mida jälgida, kelle kommentaare kuulata.

USA telekanal NBC viis aga olümpiaülekanded uuele tasemele kanaliga The Gold Zone: katkematu otseülekanne, kus näidati igal hetkel kõige olulisemat sündmust või sündmusi, sest kohati oli ekraan jaotatud kaheks või suisa neljaks. Publik sai nautida igat võitu siin ja praegu.

Läti

Võime ju sõimata lätlasi kiluvarasteks või kelleks vaid, ent juba teist taliolümpiat järjest näitavad nad meile koha kätte. Viiel viimasel suveolümpial on nad Eestist niikuinii medaliarvestuses eespool olnud. Sotšist läksid lätlased koju jäärennis võidetud kahe hõbeda ja kahe pronksiga ning on väikseima rahvaarvuga riik, mis medaleid võitis.

Võime ilkuda, et kelgutamine ja skeleton pole mingi sport ning lätlased pidutsevad vaid tänu Sigulda jäärennile. Tegelikult on neil olümpial jäähoki ehk meeskonnasport, mida meil pole taasiseseisvumise järel olnud. Ning Läti laskesuusataja (9. koht), kiiruisutaja (14.), isegi lühirajauisutaja (15.) olid paremad kui Eesti koondis Sotšis kokku.

Soome meessuusatajad

Soome suusatamine tambiti 2000. aastal pärast Lahti MMi dopinguskandaali, kui vahele jäi kuus sportlast, silmini mutta ja kadus pildilt.

Naised suutsid end üsna ruttu jalule ajada, kuid mehed mitte. Kuid Soome spordifänni jaoks on hokimedali järel tähtsuselt teine just meeste suusakuld.

1998. aastal Naganos krooniti Mika Myllylä, hilisem vahelejääja ja praeguseks elust lahkunu, olümpiavõitjaks. Seejärel ei medali lõhnagi. Ega tegelikult lõhnanud medali järele ka Sotšis, isegi paarissprindi päeva hommikul mitte, ent siis paugutasid verinoor Iivo Niskanen ja veteran Sami Jauhojärvi kullale. Soome hullus: meeste suusatamine on tagasi!  

Sotši

Olümpiamängude õnnestumist peaks näitama tõsiasi, kas nelja aasta pärast sooviksid sportlased ja publik sealsamas uut spordipidu. Pärast Sydney mänge aastal 2000 rääkisid paljud, et see Rohelise Mandri linn peaks saama mängud igavesti endale, sest kõik kulges briljantselt.

Sotši... Pole vist teist taliolümpiat, mis olnuks nõnda kompaktne: hallialad toimusid paari kilomeetri raadiuses, sportlased sõitsid külast võistluspaika jalgratastel, suusarajad olid keskusest tunnise bussi- ja gondlisõidu kaugusel, samuti üsna kobaras, olümpiakülad sealsamas. Publik pääses võistlustele kiiresti ja probleemideta ning, mis peamine, said suusatamist vaadates päikest võtta. Taliolümpia igavaseks Sotši!

Kanada spordisüsteem

Calgary olümpia 1988 oli Kanadale läbikukkumine, võideti vaid viis medalit ja ei ühtegi kulda, misjärel otsustati talisporti järk-järgult, kuid jõuliselt arendama hakata. Toodi noored lumele ja jääle, võimalikele olümplastele tagati parimad tingimused ja asi hakkas selgelt ülespoole liikuma.

Vaadake või Calgary-järgsetel taliolümpiatel kanadalaste võidetud medalite arvu: 7-15-13-17-24-26.  Nood 26 autasu, seejuures 14 kuldset, võideti kodus Vancouveris, kus tõusti riikide medaliarvestuses esimeseks. Kanada arvutas toona välja ka medali hinna: iga olümpiakandidaatidele kulutatud neli miljonit Kanada dollarit (2,7 miljonit eurot) – miljon aasta kohta – tõi ühe medali.

Nagu näikse, Kanadal raha jätkub. Pärast Vancouverit löödi letti järjekordsed 100 miljonit ja Sotšist lahkutakse 25 medaliga.

Eesti on kui Kanada aastal 1988. Kuidas käitume?  

Veteranid   

Oli aeg, kui suusahüppajat, kel täitus veerand sajandit, hakati vaikselt pensionile saatma. Nüüd tuleb 41-aastane Noriaki Kasai (pildil) ning võidab hõbeda ja pronksi. Noored mehed hullavad hokijääl, ent kes tunnistatakse turniiri vääruslikemaks mängijaks? 43-aastane Teemu Selänne. Temast kolm aastat noorem Ole Einar Bjørndalen tuleb ja pistab tasku kaks kulda. Mario Mattist (34) saab vanim olümpiakuld mäesuusatamises, Bode Millerist (36) vanim medalist. Kelgutaja Armin Zöggeler (40) võidab medali kuuendatel järjestikustel mängudel. Bobikelgutaja Aleksandr Zubkov (39) triumfeerib kodurennis kahe kullaga. Vanakesed hullavad!

Hollandi kiiruisutajad

Selleks et olla edukas talispordiriik, pole vaja tegeleda kümnete spordialadega. Aitab mõnest, Hollandi puhul ühest – kiiruisutamisest –, sest lisaks nobetritsutajatele osales sealt riigist Sotšis mõni lumelaudur ja bobikelk.

Hollandi mehed eraldasid kiiruisutamises individuaal­aladel teistele vaid kolm medalit, naised kuus. Uskumatu ülevõim! Ühtekokku korjasid tulpide maa kiiruisutajad Sotšis kaheksa kulda, seitse hõbedat ja üheksa pronksi, kusjuures lühirajal tuli vaid üks pronks. Aga meie räägime, et kõiki alasid tuleb kohelda võrdselt ja kõigile puistata raha näpuotsaga. Nii saamegi lahja supi.