Kalev/Cramo korvpallimeeskonnal pole enam lootust pääseda Ühisliiga kohamängudele, kuid vaatamata sellele ei saa nad minna tänasele kodumängule poolakate Turowiga pingevabalt – meeskond vajab emotsionaalsest madalseisust väljatulekuks positiivset tõuget, teisisõnu võitu.
Ühisliiga tabelis on Kalevil kaks võitu, neist viimane – see õige magus Kaasani Unicsi üle – pärineb novembri lõpust. Pärast seda on selles sarjas saadud kaheksa kaotust. Kalevi peatreener Alar Varrak tunnistas, et viimase aja kahvatu mäng mõjub meeskonnale muserdavalt, kuna lisaks Ühisliigale on kodus lüüa saadud kahel korral Tartu Rockilt ja korra Rakvere Tarvalt.
Suuri pingeid ei ole tekkinud
«Uus aasta pole meile hästi alanud ja rõõmsate nägudega me siin ringi ei käi,» nentis Varrak. «Ühtpidi pole meil Ühisliigas enam edasipääsu pärast pingeid, kuid teisalt on teadmine, et vajame võitu. Õnneks on mängijad selles olukorras hästi vastu pidanud ja mingeid suuri pingeid pole omavahel ja treeneritega tekkinud. Positiivsete emotsioonide saamiseks käisime hiljuti pärast treeningut kogu meeskonnaga curling’ut mängimas.»
Kalevi seisu muudab keerulisemaks seegi, et meeskonna liidrite hulka kuuluv Ty Abbott jääb ilmselt kuuks ajaks platsilt eemale. Teist hooaega Kalevis mängivale ameeriklasele valmistab probleeme põlvevalu. «Enne Kaleviga liitumist jäi tal põlve tõttu üks hooaeg täiesti vahele, ka mullu pidi ta põlvevalu tõttu mänge vahele jätma,» meenutas Varrak. «Suvel tegi ta põlve taastumise nimel kõvasti tööd, ent nüüd muutus valu jälle nii tugevaks, et piir tuli ette.»
Põlve paranemiseks on kaks teed – lõikus või süstide abil tehtav raviprotseduur. Mängumees pole veel valinud, kumma võimaluse ta valib, kuid mõlema variandi korral kulub paranemiseks neli nädalat. Pärast nii pikka pausi peab arvestama ka uuesti sportliku vormi kogumisele mineva ajaga.
Abbott on järjekordne lüli Kalevi vigastatute ahelas. Varrak meenutas, et sügisel, pärast seda kui meeskonnast lahkus lätlane Armands Škele, langesid üksteise järel vigastuste tõttu välja Rain Veideman ja Tanel Sokk ning see muutis tagaliinis mõne mängija koormuse väga suureks. Sellest ajast saadik polegi kalevlased enam head rütmi leidnud.
«Takkajärgi targana võib ütelda, et detsembris tehtud üldfüüsiline laager oli enne seda suure koormusega mänginud meeste jaoks natuke liig,» tõdes Varrak. Samas oli tema idee hooaja teiseks pooleks mängijate üldfüüsilist seisundit turgutada mõistetav, sest selleta oleks raske kevadeni vastu pidada.
Varraku hinnangul on üheks raskuste põhjuseks liialt tihe mängugraafik, hooaja esimesel poolel oli mitmes sarjas osalenud Kalevil tihti kolm mängu nädalas. «Teistes riikides tullakse mitmes sarjas mängivatele klubidele rohkem vastu. Treening ja puhkus on sportlaste jaoks väga olulised, ainult mängides ja reisides pole võimalik vormis püsida,» leidis ta.
Rollid segamini
Hea mängurütmi leidmisele avaldas Kalevis mõju ka uute mängijate lisandumine. Aasta lõpus liitus meeskonnaga kogenud ameeriklane Curtis Millage, jaanuaris naasis Kreekast Gregor Arbet. Paraku pole kumbki veel meeskonda väga hästi sulandunud. Peatreeneri sõnul lõi kahe kogenud mängija lisandumine tagaliinis paika loksunud rollid siiski segamini. Meeskonnasisene konkurents olevat küll hea, kuid selline seis peaks võistkonnas kestma hooaja algusest kuni lõpuni.
«Kreekas veedetud aeg ei mõjunud Arbeti mänguvormile kuigi hästi,» nentis Varrak. Eesti koondise raudvara tegeles Kreekas peamiselt varumeeste pingil istumisega, saades mänguminuteid vaid näpuotsaga. Pärast koju naasmist pole ta aga Kalevi eest mängides veel siinsetele korvpallisõpradele tuttavat hoogu leidnud. «Õnneks on Arbetil muid tugevaid külgi ja praegu püüame neid enda jaoks ära kasutada.»