23-aastane diagonaalründaja Hindrek Pulk tegi ühe hooajaga sammu edasi, kerkides ühisliiga suurimaks punktitoojaks ja väärtuslikemaks palluriks, ei väristanud kätt ka finaalturniiril ning vedas Tallinna Selveri võitjaks. «Hooaja eel teadsin, et minust sõltub palju, diagonaalründaja roll on selline. Aga ei kujutanud ette, et nii hästi läheb, ikkagi esimene hooaeg täisväärtuslikult mängida. Suutsin kohe stabiilsuse saavutada ja enamasti oma ära teha,» vaatab Pulk hooajale tagasi.
Talle ei ole diagonaalründaja jaoks ülemäära palju antud, pikkust on vaid 194 cm ja kindlasti pole ta üheski meeskonnas kõige laiaõlgsem. Ent löögis on suur jõud ja jalgades hea põrge. «Pikkust võiks 10 cm rohkem olla, aga usun, et kui satub selline klubi, kus on kiire tempoga sidemängija, võiksin ka mujal läbi lüüa. Suur ja võimas ma pole, aga kiirusega suudaksin vast konkurentsis püsida,» arutab ta tulevikuvõimalusi. Sel hooajal saab tema leping läbi. «Olen mõelnud ka piiri taha siirdumisele, näiteks Prantsuse või Saksa liiga, alustamiseks oleks need piisavalt head.»
Selveri peatreeneri Avo Keele sõnul võiks hoolealune väljakul veelgi agressiivsem olla. «Tavaelus on ta hea inimene, nii nagu peabki. Aga mängus ootan temalt rohkem sportlikku agressiivsust.» Keele sõnul on asjaolude kokkulangemisel võimalik ka välisklubiga lepinguni jõuda.
Juba enne eelmist liigahooaega kutsus Keel Pulga ka koondise laagrisse, mis paljude jaoks oli üllatav käik. «Pärast esimest nädalat ei küsinud aga enam keegi, et mida see Pulk siin teeb,» sõnab Keel. Selle aasta jaanuaris peetud MM-valikmängudes pääses Pulk juba 12 sekka ja sai ka väljakule. «Koondisega MM-valikturniiril sai Hindrek vahetu kogemuse, milline on tase tipus. Kui välismaa peale mõelda, siis Venemaa, Poola ja Itaalia liigad jätaks ehk välja, aga Prantsusmaal, Saksamaal, Türgis või Soomes võiks mängida küll. Kui ta saaks kusagil end ühe hooaja näidata, võib temast väga nõutud mees saada,» usub juhendaja.
«Selverisse tulles oli tema positsioonil ees Argo Meresaar. Platsile hakkasin teda panema eelmisel hooajal. Meresaar oli küll heas vormis, aga kunagi ei tea, millal mõni vigastus tuleb. Meresaar saigi vigastada ning ühisliiga Final Fouril ei mänginud,» meenutab juhendaja.
«Pulk sai seal hästi hakkama. Seejärel sai ka Meresaar taas mänguvormi, ent enne Eesti meistrivõistluste poolfinaale polnud ma sugugi kindel, keda kasutada. See jääbki teadmata, sest Hindrek pidi minema pimesoolelõikusele ja hooaeg oli tema jaoks läbi. Praegust hooaega silmas pidades – ju oleme tema puhul suutnud õigetele nuppudele vajutada,» usub Keel. «Minul ja Raul Reiteril (Selveri abitreener-toim.) oleks küll hea meel, kui ta siit tuule tiibadesse saaks. Meenutaks ehk meid ka tulevikus hea sõnaga,» lisas treener.
Meeskond arenes koos
Mängija ise hindab oma plussiks julgust ja head närvi. «Lähen igat palli lööma, ei pabista ega mõtle liigselt, et äkki eksin. Suur põdeja pole kunagi olnud, aga kui tuleb mõni kehv mäng sekka, siis on õhtul raske uinuda. Aga mängu ajal ma sellele ei mõtle.» Muidu rahuliku olemisega ja mitte üleliia emotsionaalne mängumees on hooaja edenedes hakanud rohkem häält tegema.
«Kuigi ma usun, et platsil ei pea ka kogu aeg lõugama, kõike tuleb mõistlikkuse piires teha. Aga jah, hooaja esimeses pooles olime ses osas ehk liiga tagasihoidlikud, nüüd on kogu meeskond enesekindlust juurde saanud,» sõnab ta.
Esimesed tuleristsed sai Pulk Eesti meeste koondises jaanuaris Saksamaal peetud MM-valiksarja mängudes. «Järgmine eesmärk on koondises rohkem mänguaega teenida, ent selleks tuleb väga pikk samm edasi astuda,» räägib ta.
Lapsena tegeles Pulk kergejõustikuga, ühel hetkel alustas ka võrkpallitreeningutega ja kuni põhikooli lõpuni tegi kahte ala korraga. «Lõpuks tuli valik teha,» sõnab Pulk, kes alustas sidemängijana. «Esimene treener Edgar Aavik mõtles, et minust võiks saada sidemängija. Aga mulle ei meeldinud teistele palle ette tõsta, tahtsin ise rünnata ja punkte tuua.»
Pulk lõpetab kevadel Tallinna Tehnikaülikoolis elektroenergeetika eriala. Tulevikus plaanib ta sel alal tööd leida, treenerileib ei meelita. «Õpingute ja spordi ühendamine on omajagu keeruline, aga olen hakkama saanud, lõputöö on veel jäänud,» räägib Pulk.
Treeneritöö ei tõmba
«Tulevikus kavatsen oma erialal tööle asuda, valikut on – elektriinsenerist kuni Eesti Energia juhatuseni, miks mitte!» sõnab saarlane naljatamisi. «Treenerina ma kindlasti töötada ei soovi. Nähes, kui närviline see töö on, mõistan, et see pole minu jaoks,» selgitab ta.
Peale võrkpalli huvitub Pulk ka teistest spordialadest, terasemalt jälgib korvpalli. «Telekast vaatan huviga kõike, korvpall meeldib, samuti kergejõustik. Korvpallis eelistan Euroliigat NBA-le,» räägib ta. «Huviga vaatan, kuidas Kanguril (Milano Emporio Armani ridades mängib Euroliigas Eesti korvpallikoondislane Kristjan Kangur – toim) läheb.»
Pulga sõnul on võrkpall võrreldes korvpalli ja jalgpalliga meediakajastuse poolest veel vaeslapse rollis. «Kuigi jalgpallist on võrkpall tasemelt kindlasti sammu võrra ees. Huvi meie ala vastu on vist väiksem, kuid see on vähe keerulisem mäng ka kui jalgpall,» arutleb Pulk. Vabal ajal on Selveri pommitaja väga kultuurne. «Loen palju, käin teatris ja kontsertidel,» räägib ta. «Talvel püüan alati suusatamas käia, väga meeldib.»
Hindrek Pulk
23-aastane, 194 cm pikk
Positsioon: diagonaalründaja
Klubi: Tallinna Selver
Suurimad saavutused: hooajal 2013/14 Eesti-Läti ühisliiga võitja, liiga resultatiivseim ja väärtuslikem mängija