Uuele tasemele kerkinud Alusalu ravib lõikehaavu

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaasvõistleja uisu tekitatud lõikehaav.
Kaasvõistleja uisu tekitatud lõikehaav. Foto: Facebook

19-aastane Saskia Alusalu peab Saksamaal uisuakadeemias jätkamiseks leidma suure summa raha.

«Tänavusel hooajal astusin arengus suure sammu edasi, nüüd tean, et eelmiste aastate treeningud on ennast ära tasunud,» rääkis esimese eestlasena kiiruisutamise MK-etapil punktikohale jõudnud Saskia Alu­salu. 19-aastase piiga hääl kõlas nii rõõmsalt, et seda kuuldes poleks võinud aimata, et Inzellis 10. kohaga lõpetamise hind oli kallis: võistlusel toimunud massikukkumises jäi Alusalu küll püsti, kuid kaasvõistlejate uisud tekitasid talle kaks tõsist lõikehaava.  

Hooaeg lõppenud

«Kõik toimus väga kiiresti, kuid taipasin kohe, et minuga juhtus midagi,» meenutas Alu­salu. «Hiljem küsiti minu käest, miks ma edasi sõitsin, aga mul ei tulnud küll kordagi pähe sellist mõtet, et ajan end sirgu ja jätan sõidu pooleli. Need, kes nägid võistluse teleülekannet, kirjutasid mulle hiljem: hea, et kukkumisest pääsesid. Aga tegelikult läks see just minu jaoks kõige õnnetumalt.»

Pärast finišit polnudki pikka juttu, eestlanna saadeti arstide juurde haavu õmblema. Sportlase sõnul oli konkurendi uisust rinnale jäänud haav sügavam, jalal olev lõige aga pikem. Enne paranemist pole tõsisest sporditegemisest põhjust rääkida. Hooaeg on sellega lõppenud. «Esimesel ööl tegid haavad valu, magada eriti ei saanudki,» nentis Alusalu eile ennelõunal.

Tegelikult pidigi pühapäevane võistlus jääma Alusalule selle hooaja viimaseks, kuid pühapäeval saavutatud 10. koht tõstis ta nende sportlaste sekka, kes said kutse osaleda ka MK-sarja finaaletapil. Vigastuste tõttu ei saa ta aga ootamatult tekkinud võimalust kasutada.

Alusalu jaoks läbimurret tähendanud, ent samas ka saatuslikuks saanud grupisõit on kiiruisutamise programmis üsna uus ala, mille abil üritatakse muuta uisutamist vaatemängulisemaks.

«Iseenesest on ühisstardist sõitu põnev vaadata, kuid mõned asjad tuleb paremini läbi mõtelda – praegusel kujul on see liiga ohtlik,» leidis Alusalu. «Näiteks lühirajauisutamises on kombinesoonide sees lõikehaavade vältimiseks kaitsmed.»

Alusalu meelisdistants on siiski 3000 meetrit, kus ta on püstitanud tänavu mitu Eesti rekordit. Oma arengut seletas ta loomuliku vastupidavuse ja jõu kasvuga tänu treeningutele, ent peamine olevat õige sõidutehnika omandamine. «Sõidutehnika õppimine võtab väga kaua aega ja loomulikult pole see mul ideaalne. Isegi maailma parimatel on võimalik seda parandada, seega on ka minul veel väga palju arenguruumi,» rääkis ta.

Edasiseks arenemiseks soovib Alusalu jätkata treenimist Saksamaal Inzelli uisuakadeemias, paigas, kus ta on harjutanud juba kolm viimast hooaega. Paraku on see kallis, ühe hooaja eest tuleb tasuda 27 500 eurot. Sellele lisanduvad kulutused varustusele – saapad, uisuterad, riietus – ja reisimisele. Osa summast katab rahvusvaheline uisuliit, veidike toetab Eesti uisuliit, kuid kindlasti tuleb raha leida ka endal.

Raha küsimine ebamugav

«Seni pole mul Eestis ühtegi suurt sponsorit, mõned ettevõtted on toetanud, kuid üle 500 euro pole keegi andnud,» rääkis Alusalu. «Mul pole mänedžeri, kes nende asjadega tegeleks, seega pean ise mööda firmasid käima. Minu jaoks on raha küsimine väga ebamugav tegevus.»

Juhul kui raha ei õnnestu leida, on tipptasemel uisutamisega kõik, sest nagu sportlane ütleb, poleks Eestisse naasnuna võimalik enam tipptasemel areneda ja siis oleks mõttekam juba minna kooli haridust omandama.

«Loodan, et abi tuleb ka Eesti uisuliidust. Mõistan alaliitu, et kuni pole tulemust, pole ka põhjust toetada, kuid samas on ka vastupidi – kui ei toetata, ei tule ka tulemust,» arutles Alusalu ja tõi näite Hollandist. «Neil on kõik olemas: sponsorid, meedia tähelepanu ja traditsioonid, ning Sotšis olid tulemused selgelt näha. Hollandis on kiir­uisutamine sama, mis meil oli kunagi murdmaasuusatamine.»

Ettevalmistus uueks hooajaks algab juba aprillis, suurema hooga harjutamiseks läheb alates maist. Alusalu usub, et tal on piisavalt võimeid kerkida kõrgemale ja jõuda vähemalt nelja aasta pärast toimuvale olümpiale. «Ma ei oska öelda, millistele kohadele võiksin järgmisel hooajal MK-etappidel sõita, kuid tean, et areng nõuab aega,» tõdes ta. «Alustasin kiiruisutamisega tavapärasest hiljem, samas olin pühapäeval MK-etapil kõige noorem osaleja, eks seegi näitab midagi. Kindlasti soovin tuleval aastal osaleda EMil, MMile jõudmine on juba keerulisem, sest seal on valikusõel sama tihe kui olümpial.»  MMil ja olümpial on võistlejate arv piiratud, näiteks Sotšis lubati naiste 3000 m distantsi starti vaid 28 sportlast.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles