Eestlaste suusatalv oli kesine. Kodus nappis lund, võõrsil häid tulemusi. Siiski võib talvest välja noppida mõne positiivse killu ning kuulutada Kaarel Nurmsalu selle talve tegijaks. Siinkohal loetleb Jaan Martinson möödunud suusahooaja viis suurimat võitjat ja kaotajat.
Suusatalve võitjad
1. Kaarel Nurmsalu
Suusahüpped pole Eestis kaugeltki esmajärguline, vaid pigem tõrjutud spordiala. Nurmsalu nokitseb vaikselt omaette, tema mänedžerist isa sõnul pole suusaliit leidnud pojale ainsatki sponsorit. Ometi näitas mees kõigile koha kätte ja kroonitakse siinkohal lõppenud talve tegijaks.
Nurmsalu jättis pool võistlushooaega seljalõikuse tõttu vahele, kuid kogus ikkagi talisportlastest kõige enam MK-punkte – 52. Samuti kuulub Nurmsalule lõppenud talve parim tulemus, Oslos saadud 6. koht, mida ta jagab laskesuusataja Kauri Kõivuga.
Kusjuures arvuta kuidas tahes, Nurmsalu on parim ka kahe viimase aasta kokkuvõttes. Ta on kogunud summaarselt enim punkte ning ka mullu ei suutnud keegi tema tänavust punktisaaki üle lüüa. Mis tähendab, et suusaliidul oleks ehk aeg prioriteedid üle vaadata.
2. Laskesuusanoored
Eesti laskesuusanoored olid ainsad, kes sel talvel rahvusvahelistel võistlustel poodiumile kerkisid – Tuuli Toomingas ja Rene Zahkna võitsid noorte MMil kullad, teatemeeskond pronksi.
Paraku ei ennusta noorteklassi medalid helget tulevikku, nagu elu on näidanud, aga ikkagi. See, et sa oled eakaaslastega võrreldes maailma tipus, näitab, et midagi sinus peitub. Edasi sõltub kõik sinust endast, treenerist ja tingimusi loovast alaliidust, millises suunas arengukõver liigub, üles või alla.
Põrujad räägivad, et oleme, jah, si**ad, aga sõnnik on väärt väetis. Tegelikult tasuks siiski panustada pigem võitjatele kui kaotajatele.
3. Kelly Sildaru
Tõsiasi, et äsja 12-aastaseks saanud vigursuusataja Sildaru (pildil) tegemised ületavad uudiskünnist, näitab ühest küljest meie talispordi nadi seisu – suure suusakolmiku aegadel, kui ka laskesuusatajad olid pildis, poleks ta tegemised suurt tähelepanu pälvinud –, kuid teisalt neiu vägevust. Üks võit teise otsa, kusjuures alistatute seas on nii mõnigi Sotši olümpiamängude finalist või maailma edetabelis esikümnesse kuuluja.
Paraku ei olnud tegu tiitlivõistluste ega MK-sarja etappidega – neil saab Sildaru osalema hakata alles kolme aasta pärast. Seni tuleb vaid loota, et ta pargi- ja rennisõidust ei tüdineks, terveks jääks ning sama hooga edasi areneks. Ootame kannatamatult Pyeongchangi olümpiat.
4. Kauri Kõiv
Kauri Kõivu 6. kohta MK-etapil Oberhofis ei tohi kuidagi alahinnata. Eesti laskesuusatajaist on paremat suutnud vaid Roland Lessing (2. koht), Eveli Saue (5. ja 6.) ning Indrek Tobreluts (5.). Seega sai Kõiv kirja kõigi aegade neljanda tulemuse.
Kahjuks jäi 6. koht 30-aastase Kõivu üksikuks sähvatuseks. Enamat lootis nii ta ise kui fännid. Samas annab sähvatus laskesuusatajatele lootust – heal päeval võib kõike juhtuda.
5. Andrus Veerpalu
Aasta märtsist märtsini oli Veerpalule igati soodne. Esmalt mõisteti ta spordikohtus õigeks ning tühistati võistluskeeld, sügisel leidis tasuva töökoha Kasahstani suusataja Aleksei Poltoranini tiimis ning äsja võitis veerandsajanda Eesti meistri tiitli. 43-aastase amatööri kohta pole paha tulemus.
Spekulatsioone ei saa tõe pähe võtta, kuid kõik märgid viitavad, et Veerpalu võinuks Sotšis olla kui mitte Eesti parim sportlane, siis parim murdmaasuusataja kindlasti. Mis taas näitab ala kesist seisu. Meie noor proff ütleb, et tal pole häbi Veerpalule kaotada... Tahaks teada, kui vanale Veerpalule on häbi kaotada? 47-aastasele? 50-aastasele?
----------------------------------------------------
Suusatalve kaotajad
1. Murdmaasuusatajad
Tulemus on tõe kriteerium. Aasta tähtsaim start, milleks valmistuti neli aastat, läks murdmaasuusatajatel totaalselt nässu, parim oli Aivar Rehemaa 40. koht. Kui üleüldse midagi positiivset sest talvest leida, siis Algo Kärbi 16. koht Oslo MK-etapil, kuid kas see annab põhjust rõõmuhüpeteks? Peeti ju Kärpi veel mõni aasta tagasi Veerpalu ja Mae mantlipärijaks.
Sprintereid kuulub Eesti koondisse kaheksa, punkte said neist kõigest kaks – Peeter Kümmel ja Siim Sellis –, kuid mõlemad jäid oma parimast hooajast kaugele. Ka punktidele jõudnud distantsisõitjad Rehemaa ja Karel Tammjärv on minevikus paremad olnud. Seega tammub meie murdmaasuusatamine paigal ja vaatab huviga, kuidas maailm mööda tuhiseb.
Ja veel: kus on Eesti naismurdmaasuusatamine?
2. Kail Piho
Kahevõistleja Kail Piho (pildil) oli eelmise talve üllataja – kenad kohad Val di Fiemme MMil, peotäis punkte MK-etappidelt... Tundus, et nüüd hakkab tulema. Tühjagi! Piho sai punkte vaid kahelt Tšaikovskis toimunud MK-etapilt, kuhu valdav osa ässadest ei tulnud, ning harva pääses ta kvalifikatsioonist edasi. Kõige tipuks praakis suusaliit ta välja Sotši sõitvast koondisest.
Ei läinud ka teistel kahevõistlejail talv just briljantselt, kuid Karl-August Tiirmaa oli suvel vigastatud ja Han-Hendrik Piho ja Kristjan Ilves tegudeks noorevõitu. Mainitud kolmikult ei oodatud midagi suuremat, meeskonna liidrilt Kail Piholt aga küll.
Oma treener ja oma tiim pole kahtlemata patt, kuid kui asjad lähevad täiega untsu, kas on siis asjal mõtet? Üks aasta on läinud lörri, näis, mida toob järgmine.
3. Murdmaa järelkasv
Murdmaasuusatajate järelkasv valmistas sel talvel tõsise pettumuse. Juunioride MMil jäi eestlaste parimaks tulemuseks Andreas Veerpalu 35. koht, õrnema soo esindajaist ei startinud ükski. U23 MM möödus sama kesiselt, Põhjamaade noorte meistrivõistlused samuti.
Jutt, et noorelt ei peagi hea olema, maksab vähe, on pigem eneseõigustuseks. Ei pea pääsema poodiumile, ent kui sa isegi U23 MMil esikümne piirimaile ei pääse, on vähe lootust. Andrus Veerpalu ja Jaak Mae, muide, võitnuks ses vanuseklassis medaleid. Treeneritel ja ametnikel on, mille üle pead murda, sest valgust on ka tunneli lõpus vähevõitu.
4. Laskesuusatajad
Eestil on hulk noori ja perspektiivikaid laskesuusatajaid, ent see on ka kogu positiivne jutt. Tulemust ei ole, kui välja jätta Kauri Kõivu ühekordne sähvatus.
Kadri Lehtla peaks arenema, aga ei arene. Noored võiks näidata, et liigutakse hoogsalt edasi, aga ei näita. Kogu talve jooksul pääses Lehtla korra, Kõiv kaks korda 30 parema sekka ning vanameister Indrek Tobreluts sai Sotšis 29. koha. No ei ole rõõmustavad tulemused. Miski on totaalselt mäda ning kui laskesuusaliit kohe midagi kardinaalselt ei muuda, läheb lootustandev põlvkond lihtsalt hukka.
5. Olematu talv
Tänavu õiget talve Eestimaal ei olnud. Valitses kas sula või krõbe külm. Lund sadas vähe ning suusaradu nappis. Hooaja alguses lükati võistlusi edasi, Tartu maraton jäi ära, Eesti meistrivõistlused osaliselt samuti. Laskesuusatajad pidid olümpiaks valmistuma Otepää mudas.
Kõige enam tegi läinud talv halba järelkasvule – kui ei saa lumel treenida ega võistelda, muutub asi tüütuks. Paar sellist talve jutti ning suusaalad hakkavad pildilt kaduma.
----------------------------------------------------------------------
Talve punktisaajad
Lõppenud talvel pääses 30 parema sekka 12 suusasportlast. Laskesuusatajate punktid on arvestatud murdmaapunktideks.
Kaarel Nurmsalu suusahüpped 52
Peeter Kümmel murdmaa 50
Kauri Kõiv laskesuusatamine 45
Han-Hendrik Piho kahevõistlus 29
Kail Piho kahevõistlus 28
Aivar Rehemaa murdmaa 26
Algo Kärp murdmaa 23
Karl-August Tiirmaa kahevõistlus 18
Kadri Lehtla laskesuusatamine 16
Karel Tammjärv murdmaa 9
Siim Sellis murdmaa 2
Kristjan Ilves kahevõistlus 1