Üheksa aastat Eesti võrkpallikoondist juhendanud Avo Keele kohale otsitakse välistreenerit.
Koondisest lahkunud peatreener Avo Keel: need olid vinged aastad
25. märts 2014, 07:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui Eesti meistrivõistluste otsustavad mängud ükskord läbi saavad – olgu see finaalseeria või pronksiseeria –, siis leian kindlasti aega Eesti koondise juurest läbi astuda ja poisse tänada. Need olid vinged aastad!» rääkis viimased üheksa aastat Eesti võrkpallikoondise peatreenerina tegutsenud Avo Keel. Jaanuaris lõppes tema tööleping ja eile avalikustas Eesti Võrkpalliliidu juhatus oma otsuse, et uut lepingut talle enam ei pakuta. Üks ring on lõpuks täis saanud.
Igapäevaselt Tallinna Selverit juhendav Keel teadis, et koondise töö lõppemine on võimalik – teema oli üleval juba jaanuari lõpust saadik, kui pärast MM-valikturniiri lõppes tema leping. Seepärast oli tal eile meeleolu üsna rahulik, ent samas ei varjanud ta, et soovis peatreenerina jätkata.
«Kui alaliidu president ja peasekretär minuga kohtusid ja tuleviku kohta küsisid, siis ütlesin, et ühe ja viimase EM-valiktsükli oleksin valmis veel tegema,» meenutas Keel. «Teadsin, et juhatus arutas seda kaks korda ja minul polnud muud teha, kui oodata nende otsust. Sõidan iga päev autoga Tallinna ja Paikuse vahet ja sellel ajal on hea võimalus mõtelda – jõudsin järeldusele, et algav valiktsükkel on kõige suurema vastutusega, sest teistel pallimängualadel pääseb EM-finaalturniirile 24 meeskonda, võrkpallis ainult 16. Ilmselgelt pääsevad mitu Eesti pallimängukoondist finaalturniirile ja kui võrkpall tahab olla endiselt populaarne, pole meilgi muud võimalust. Vastutus on väga suur.»
Keele enda hinnangul suudaks ta veel koondisele midagi anda, pealegi ootab ees huvitav ajajärk, kus mitmed aastaid põhirolli kandnud mängijad hakkavad ära kukkuma ja peale kasvab uus põlvkond. Pikaaegse peatreeneri sõnul ei kadesta ta oma järeltulija olukorda, ent kinnitas samas, et ka tema juhtimisel oleks koondist oodanud muutused.
«Nüüd saan ma esimest korda pärast hooaja lõppu paar kuud puhata,» otsis Keel alaliidu juhtide otsusest enda jaoks positiivset. Ta ennustas, et koondise tegemiste kõrvalt vaatamine on esialgu üsna harjumatu. «Seal on ju mehi, kes on mänginud minu juhendamisel koondises kõik need üheksa aastat, mõne mehega olen isegi koos mänginud ja ühine ajalugu ulatub aastasse 1999, kui ma Soomest Eestisse tagasi tulin.»
Keel saab peatreeneri kohalt lahkuda püstipäi. Tema juhendamisel jõudis Eesti koondis kahel korral EM-finaalturniirile ning MM-valikturniiridel jõuti alati otsustavate mängudeni. Sisuliselt on ta edukaim Eesti pallimängude koondiste peatreener. «Meie tipphetk algas kodus Poola alistamisega,» meenutas Keel Tallinnas peetud murdelist kohtumist, mis aitas Eesti 2009. aasta EM-finaalturniirile.
Võrkpalliliidu peasekretäri Tarvi Pürni sõnul palgatakse uueks peatreeneriks välismaalane. «Soovime tuua koondise juurde uut kompetentsi. Euroopa võrkpallitreenerite turul valitsevad hinnad pole hirmus kõrged, seepärast saame seda endale lubada,» märkis ta. «Tõsisemalt oleme rääkinud nelja-viie mehega. Lõpliku valiku teeme varsti, töö peaks algama pärast Eesti meistrivõistluste lõppu.» EM-valikturniiri mängud peetakse juba mais.
Pürn märkis, et peatreeneri küsimust arutati põhjalikult. Keele teenetest otsustati loobuda seepärast, et kui üks mees on olnud ametis juba üheksa aastat, läheb värskuse hoidmine väga raskeks. Eestis olevat ka teisi häid treenereid, kui praegu peeti õigemaks kasutada siiski välismaalase teeneid.
«Abitreenerid ja ülejäänud seltskond on eestlased, kes saaksid välistreeneri kõrvalt õppida,» selgitas Pürn otsuse tagamaid. «Välismaalasest abilise toome vaid juhul, kui selgub, et kedagi on tõesti hädasti vaja.»