Venemaa andis eile teada, et võttis taas kasutusele VTK märgid ja normid. Kahju. Kahju ses mõttes, et nemad seda tegid, meie mitte.
Jaan Martinson: võtaks Eestiski VTK taas kasutusele
26. märts 2014, 08:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neile, kes ei tea: VTK oli Nõukogude Liidus niinimetaud kehakultuurikompleks «Valmis tööks ja kodumaa kaitseks», kus igale vanusele alates 10. eluaastast kuni pensionärini välja olid normid kümnel alal ning nende täitja sai rinda kas kuld- või hõbemärgi.
Mõistagi võime ajada asja poliitiliseks ja kiruda, et näe, Venemaa võidurelvastub. Ent see oleks väiklane vaade. Kas tõesti on halb, kui riik soovib rahva, eelkõige noorte tervist turgutada ning elanikke sportlikumaks ja kaitsevõimelisemaks muuta?
Eesti, kelle ajateenijatest kõigest kolmandik suudab täita niigi täiesti alaväärseid norme, peaks küll olema viimane VTK kritiseerija. Õnneks rahvas – kui lugeda kommentaare – väga ei ilgu ega irise, vaid tunneb pigem kadedust.
«Kui nüüd Eesti riigi seisukohalt mõelda, siis põhimõtteliselt peaks samasugune sportlik kasvatus meil ka olema, et Viru keskuses hulkuvatest või arvuti taga istuvatest noortest terved ja tugevad inimesed kasvaksid.»
«VTK oli vanasti väga hea ja kasulik – aitas noori spordi ja kehakultuuri juurde suunata – ning tuleks ka Eestis taas kasutusele võtta.»
«Meilgi võiks midagi analoogset olla. Vaadates, kui lödid meie kutid valdavas osas on... Nutt tuleb peale. Joosta ei jaksa, lõuga tõmmata ei jaksa, üldkehaline ettevalmistus nullilähedane. Pole füüsist, pole vaimu, pole keskendumisvõimet, ainsaks meelelahutuseks on nutitelefon, kaubanduskeskused ja alko.»
Tõsi ta on. No millist kahju tooks Eestile VTK normide juurutamine ükskõik millise nime all? Kas see nõrgestaks meie riiki? Häbivääristaks? Et oleme pigem rahul ja rõõmsad, kuuldes tohtrite väidet, et juba 30 protsenti eestimaalastest on rasvunud?
Millegipärast arvatakse, et Eestil pole enam vaja Suurt Eesmärki. Et meil on kõik korras ja me võime lihtsalt olla. Kas tõesti? Soomlased on ilmselt meist kaugel maas, sest neil on selge siht, riiklik programm – saada maailma tervislikumaks rahvaks. Kas kallid naabrid on teinud sihiseadmisega vea? Või võtaks eesmärgiks tervislikkuses Soomest mööda minna?
Üks asi on VTK taas kasutusele võtmine, teine aga selle väärtustamine. Kas Eesti ühiskond on valmis endisteks aegadeks, kui VTK märki võis pidada noore mehe mõõdupuuks. Tähtis polnud märk ise, vaid sportlikkus, mis lubas mängeldes norme täita. Lisaks võis tõsine mees ette näidata ligi kümme järgumärki erinevatel spordialadel. Need olid tähtsad, mitte joodud õllede kogus või nutitelefoni mark.
Siinkohal tooks ära VTK kuldmärgi normid noormeestele vanuses 19–28 eluaastat ehk just neile, kes Eesti armees meid kaitsevad. Kurb, kui mõni neist norme, mis pole teab mis hullud, täita ei suudaks.
• 100 m jooks – 13,0
• 1000 m jooks – 3.10,0
• Kõrgushüpe– 1.45
• Kaugushüpe – 5.00
• Kuulitõuge – 9.00
• Rännak 6 km – 33.00,0
• Ujumine 100 m – 1.50
• Lõuatõmme – 13 korda
• Laskmine sportpüssist 25 m, 5 lasku – 43 silma
• Rännak – 30 km
• Vähemalt II järk ükskõik millisel spordialal. Kusjuures järgu täitmine oli ülesannetest raskeim. Näiteks kergejõustikus sai II järgu, kui hüppasid kõrgust 1.80, kaugust 6.40, tõukasid kuuli 12.80 või jooksid 1500 meetrit ajaga 4.16,0.
Niisiis, noored, kas olete kuldmärgi tasemel?