Kettaheitja Gerd Kanter ainult näksis poolehoidjate närve

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gerd Kanter alistas laupäeval kvalifikatsiooninormi teisel katsel ning loodab teisipäevases finaalis medali eest võidelda.
Gerd Kanter alistas laupäeval kvalifikatsiooninormi teisel katsel ning loodab teisipäevases finaalis medali eest võidelda. Foto: Raigo Pajula

Võistluseelsel pressikonverentsil lootis Gerd Kanter, et suudab fännide närvide söömise lõpetada. Ideaalselt see tal ei õnnestunud, edasipääsuks läks vaja kahte heidet.


Atleet ise arvas, et oli lubaduse täitnud, sest homsele lõppvõistlusele pääsemiseks ei pidanud ta kolmandat korda heiteringi minema. Samas ei saa öelda, et eelvõistlus möödus unises rahus – esimesel katsel maandus Kanteri ketas juba enne 60 meetri joont.

Sportlase sõnul tõmbusid lihased enne esimest heidet kangeks. «Soojenduse ja esimese katse vahele jäi palju aega, ootamine muutis mind kangeks. Sedasi pole aga võimalik kaugele heita,» selgitas ta. «Teise katse ajaks sain end lõdvemaks. Superhea see sooritus polnud, kuid hea, et läks üle normi.»

Eriline võistlus


Gerd Kanteri treeneri Vesteinn Hafsteinssoni sõnul ei turgatanud tal pärast eestlase avakatset hetkekski pähe mõte, et valitsev maailmameister võiks lõppvõistluselt välja jääda.

«Olen selliste olukordadega juba harjunud. Aga täna oli tõesti esimene kord, kui teadsin, et Gerd ei jää mitte mingil juhul lõppvõistluselt välja. Ma polnud üldse närvis,» avaldas  islandlasest treener, kes jälgis kvalifikatsioonivõistlust koos Kanteri tüdruksõbra Liinaga.

Valitsev maailmameister märkis, et läks teisel üritusel püüdma ligikaudu 63-meetrist heidet. «Esimese grupi tulemuste põhjal oli näha, et sellest peaks edasipääsuks piisama,» lausus Kanter. «Tegelikult polnud muretsemiseks põhjust. Teadsin, et vorm on hea ja midagi ikka näppude taha jääb.»

Eesti suurima kuldmedalilootuse arvates ei saa eelvõistlusest suuri järeldusi teha. «Tänane ei näita eriti midagi, kuulsin, et ka esimeses grupis ei pannud keegi viimast välja ja kõik heitsid kuidagi krobeliselt,» rääkis Kanter. «Pealegi on olümpia ikkagi eriline võistlus. Kui keegi arvab, et siin heidavad neli meest üle 70 meetri, siis mina kahtlen selles sügavalt. Usun, et kuldmedal võidetakse umbes 69.50ga.»

Kanter oli kindel, et eespool nimetatud numbri vääriline vorm on temas olemas. «Pärast kontrollvõistlust olen teinud kaks treeningut ning need õnnestusid tehniliselt hästi. Meil on oma kindlad pisiasjad, mida jälgida.»

Kümnendana pääses lõppvõistlusele 63.10 heitnud Aleksander Tammert. Tema parim sooritus õnnestus kolmandal katsel. «Tegin oma elu natuke kibedaks,» märkis Tammert.

Ateena olümpial pronksi teeninud mees tunnistas, et läks võistlusele optimistlike mõtetega, ent esimene katse ebaõnnestus. «Tekkis üks tehniline aps, teiseks katseks suutsin seda natuke parandada,» rääkis ta. «Enne kolmandat heidet tegin imitatsioone ja püüdsin ringis hoida keha võimalikult sirgena. Tegin sellise kindla peale soorituse. Nüüd tean, mida lõppvõistluse ajaks kohendada.»

Võistluseelsel ööl magas Tammert halvasti. «Vähkresin voodis ja jõin iga natukese aja tagant vett,» sõnas ta. «Seetõttu polnud hommikul just kõige värskem olek.»

Märt Israel heitis 61.98 ning jäi teisena lõppvõistluselt välja. «Mul on Märdist kahju,» ohkas Hafsteinsson. «Tema tegelik vorm on märksa parem, kui täna siin paistis. Ka tehnikal polnud viga. Ta lihtsalt murdus pinge all.»

69–70-meetrine kettakaar

Islandlasele valmistas heameelt ka vanameister Aleksander Tammerti lõppvõistlusele pääsemine. Üllatuslikult tuli tema jaoks vaid see, et Tammert vajas selleks kolme katset. «Tammert on kvalifikatsioonivõistlustel alati väga kindel. Teadsin, et ta suudab ka sel korral sama teha,» sõnas Hafsteinsson.

Homsele finaalile vaadates pidas Kanter lisaks endale suurimateks medalikandidaatideks leedulast Virgilijus Aleknat, poolakat Piotr Malachowskit ja sakslast Robert Hartingut.

Hafsteinssoni hinnangul läheb kettaheite kullavõitmiseks vaja 69–70-meetrist kettakaart. «Ma loodan, et see on Gerd, kes Pekingis poodiumi kõrgeimale astmele astub. Aga sport on sport – garantiisid siin pole,» lausus treener mõtlikult.

-----------------------------------------------

Hadadi nuttis nagu väike laps

Kettaheite eelvõistlusel kõrbenud iraanlane Ehsan Hadadi valas pärast võistlust pisaraid.

Tänavu Aasia rekordi üle 69 meetri viinud ning Pekingi medalinõudlejate hulka tõusnud Hadadi polnud kaks kuud suurtel võistlustel osalenud, eelistades valmistuda vaid olümpiaks. Paraku piirdus ta Pekingis 61.34ga, mis andis pelgalt 17. koha.

Pärast võistlust ajakirjanike eest läbi minnes nuttis vägilasemõõtu Hadadi valju häälega ning Iraani koondise inimesed pidid teda intervjuude alalt läbi talutama. Lõpuks istus Hadadi põrandale ning jätkas nutmist.

Gerd Kanter oli kuulnud, et Hadadit vaevas vigastus. «Tundus, nagu tal oleks probleeme rinnalihase või õlaga,» sõnas Kanter. «Treeningul heitis ta vaid kergelt 45 meetri joonele ning jätkas samamoodi ka siin soojenduskatsetel.»

Varem oli Hadadi rääkinud, et olümpiavõidu puhul ootab teda preemiana 25 autot ja 60 kilo kulda. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles