Ajakirja Jalka aprillinumber kirjutab, kuidas Marek Lemsalu käis üheksakümnendatel kaks korda testimisel Liverpoolis, lisaks veel Barnsleys, Wimbledonis, Kaiserslauternis, St. Etienne’is ja Olympiakoses, väiksematest riikidest ja klubidest rääkimata. «Proovimine nüüd ja tänapäeval,» arutleb Lemsalu, püüdes võrrelda Eesti pallurite praeguseid ja toonaseid sihtklubisid. «Oper käis Arsenalis ja Piiroja Rangersis. Kui mõtlema hakata, siis tõepoolest ...»
Marek Lemsalu klubikarjääri tippaeg oli tõenäoliselt 1. FSV Mainz 05-s veedetud aeg aastatel 1996–1997. Klubi mängis Bundesliga II-s ning vahel ulatus Eestisse rahvusvaheline telepiltki, mis võimaldas meie vutihuvilistel vaadata, kuidas sinisärkide pikakasvuline keskkaitsja pisut ootamatult hoopis paremkaitses ringi askeldas. Lepingu Mainziga sai Lemsalu aga ilma, et oleks minutitki klubis testinud!
«Proovimas käisin hoopis Kaiserslauternis, keda juhendas toona Otto Rehhagel,» meenutab Lemsalu. «Ühel hommikul sõidutas ta mind oma mersuga treeningplatsile. Kokku olin seal vist kolm päeva. Seltskond oli võimas: näiteks Andreas Brehme, Saksa koondise väravavaht Andreas Reinke, Taani koondislane Michael Schjönberg jt. Nimesid enam ei mäleta. Midagi tagasisideks mulle ei öeldud, sõitsime sealt edasi Mainzi, vaatasime kohapeal ühe mängu ja kirjutasin laenulepingule alla. Aivar Pohlak oli ka seal. Kiirustamine oli vist tingitud üleminekuakna sulgumisest.»
Lemsalu arvates polnud paremkaitsja positsioon tema jaoks õige, seda enam, et ta oli paremajalgne. Aga ilmselt hinnati eestlase platseerumist ja meeskonnamängu. Lemsalu lisab olulise detaili: tolle aja äärekaitsjad ei olnud nii aktiivsed kui tänapäeval.
Mainzi tollased treeningutingimused polnud eriti head. Trenni tehti muuhulgas koguni peastaadionil. Poole hooaja pealt lahkus Mainzi treener Wolfgang Frank Viini Austriasse ning kutsus kaasa ka Lemsalu, kellele pakuti paari-kolmeaastast lepingut.
«Aga jutud Liverpooliga olid ka parajasti soojad,» mäletab Lemsalu oma mängijakarjääri üht otsustavamat hetke. «Mina ei mõelnud sel hetkel suurt midagi, aga Aivar (Pohlak) arvas, et Liverpool on õigem variant.»
Lemsalu siirdus Liverpooli, kus ees ootasid kuulsad nimed alates peatreener Roy Evansist. Mängijatest olid olemas John Barnes, Jamie Redknapp, Robbie Fowler, Steve McManaman, Michael Owen, Jamie Carragher, David James. Peale treeningute mängis Lemsalu Liverpooli särgis treeningmängus Blackpooliga, kus tegutses šotlase Colin Hendry vastu.
«Tagasiside oli väga hea,» räägib Marek Lemsalu. «Kiideti just baastehnikat, kiireid sööte jms. Sain ka ise aru, et tuli hästi välja. Ma ei tundnud end seal kehvasti.»
«Natuke oli ehk probleem enesekindluses,» otsib Lemsalu tagantjärele põhjuseid, miks talle siiski lepingut ei pakutud. «Oodati, et keskkaitsja peaks rohkem palli võtma, edasi liikuma ja tegija olema. See klõks oleks pidanud mu peas ära käima. Kaitsjate puhul vaadatakse kindlasti suurust, kehalist võimsust, aga ka sellest tulenevat võimalikku kohmakust ja kiirust. Mina olin küllap natuke liiga tagasihoidlik, võinuks olla enesekindlam.»
Teist korda Liverpooli
1999. aasta veebruaris läks 26-aastane Marek Lemsalu teist korda Liverpooli testimisele. Seda kutset hindab Lemsalu väga kõrgelt.
«Järelikult midagi head pidi klubi minust mäletama!» ütleb Lemsalu. «See, et mind kutsuti Liverpooli Eesti liigast, kus ma parajasti mängisin, oli kompliment! Sel korral olin kogenum, tundsin end kindlamalt. Liverpooli oli just tulnud peatreeneriks Gerard Houllier.»
Lemsalu meenutab, et samal aastal võeti Liverpooli keskkaitsesse soomlane Sami Hyypiä.
«Tema ka polnud megakiire, kui joonele panna, siis polekski vahet olnud,» võrdleb Lemsalu end kaudselt põhjanaabriga. «Aga ta tuli Hollandi liigast ja mina tulin Eestist, kuigi olin varem mänginud Bundesliga II-s.»
Lemsalu sõnul annab kõrgel tasemel mängimine testimisel palju juurde, kuid ta lisab, et «keegi ei keela supertrenni teha».
Teisel korral Liverpoolis olles teadis eestlane, kui tähtis on olla agressiivne. Trenni sai ta meeskonnaga koos teha, aga paberite pärast jäi kaasa tegemata duubli mäng, mida ta koos Houllieriga kõrvalt vaatas. See oli miinus.
«Trennides olingi julgem ja agressiivsem ning tundsin end suht kindlalt,» mäletab Lemsalu. «Mind võeti hästi vastu, meelde on jäänud näiteks Patrik Berger ja Karl-Heinz Riedle, aga ka teised vennad olid sõbralikud. Probleemiks oli vast see, et koos minuga oli seal testimas norralane Frode Kippe, kes oli täpselt minu tüüp ja kes sai lepingu – erinevalt Norrast ei olnud Eesti euroliidus. Mina läinuks välismängijate limiidi alla ja tollaste reeglite järgi pidanuks järgmise hooaja tööloa saamiseks palju mänguaega saama. Seega oli ajastus kehv, sest temast ma kehvem polnud.»
Meniskivigastus nurjas lepingu
Liverpooli esimesele testimisele tagasi vaadates tõdeb Lemsalu, et tagantjärele targana pidanuks siiski minema Viini Austriasse, kust aeti konkreetset juttu. Mainzis uue treeneri käe all sulas Lemsalu mänguaeg kokku ja lõpuks tuli mees tagasi Eestisse.
Pärast esimest külaskäiku Liverpooli käis Lemsalu testimas ka samuti meistrisarjas mänginud Barnsleys ning Sheffieldis – Lemsalu ei mäletagi, kas tegu oli Wednesday või Unitediga. Tal ei tekkinud kordagi tunnet, et ta võiks nende klubidega lepinguni jõuda. Näiteks Sheffieldis ei näinud ta kordagi peatreenerit ega saanudki aru, miks ta sinna kutsuti.
«Käisin ka Wimbledonis, mida treenis norralane Egil Olsen,» räägib Lemsalu toona Premier League’is mänginud klubist. «Tal oli valida minu ja Tore Pederseni vahel. Ta valis kaasmaalase. Egil oli treener, kes minu testimiste ajaloos esimest korda ausalt ütles, et sorry, ma ei võta sind. Mujal ei öeldud midagi või ei öeldud selgelt välja, et nad ei võta mind. Üldine komme on, et öeldakse: kõik oli okei ja räägime hiljem. Vahel mingi vahemees ütleb, et mõtleme ja hoiame sidet. Mängijale on see kindlasti hea variant.»
1998. või 1999. aastal käis Lemsalu testimas Pireuse Olympiakoses. Koos Sergei Hohlov-Simsoniga käis ta proovimas ka Prantsusmaal St. Etienne’is, kus mängiti 2 x 20 minutit kestnud treeningmängu. Üheskoos Sergoga mindi ka Stockholmi AIK laagrisse Iirimaal, aga lepingut ei tulnud sealtki.
Kindlat lepingut pakkus Lemsalule Bergeni Brann. Samal ajal oli Lemsalu vastu huvi tõusnud Ateena Panioniosest. Neile piisas teadmisest, et Lemsalu oli Eesti koondislane ja just Olympiakoses testimas käinud. Panionios oli nõus Lemsaluga lepingu tegema ilma testimiseta.
«Mul oli valida kahe klubi vahel, aga tuli Flora euromäng Bukaresti Steaua vastu ja menisk läks,» kirjeldab Lemsalu õnnetut juhtumit. «Oligi kõik. Läks aega, kuni uuesti vormi sain. Selleks ajaks oli ka Raio Piiroja tõusmas, noored hakkasid peale tulema.»
1999. aasta lõpetas Marek Lemsalu Norra meistriliigas Drammeni Strömsgodsetis, kuhu ta võeti ilma testimiseta. Mängijate puudusel mängis Lemsalu seekord vasakkaitses. Klubi pidi meistrisarjakoha säilitamiseks pidama kaks üleminekumängu Kristiansandi Stardiga. Võõrsil viigistati 2 : 2. See oli Marek Lemsalu mäng.
«Ma lõin värava ja andsin kollisöödu!» meenutab Lemsalu. «Mõlemad standardolukorrast. Esimesel juhul lükkas legendaarne Jostein Flo peaga palli edasi ja see kukkus mulle ette! Teisel juhul olin viiekasti nurgas, sain audisisseviske, tegin mõned petted ja tõstsin palli taha posti, kus oli meie mees! Täitsa sürr!»
Lemsalul olid klubiga lepingujutud järgmiseks aastaks räägitud. Kordusmängu viimasel minutil lõid vastased võiduvärava. Strömgodset kukkus liigast välja ja Lemsalu palkamine jäi ära. Lemsalu jätkas Norra liigas, testimisel oli ta üksnes Kristiansandi Stardis.
Mis on testimistel oluline?
Marek Lemsalu sõnul on testimisel oluline olla enesekindel ja agressiivne, aga mitte üliagressiivne. Tahtmine peaks enesestmõistetavalt välja paistma igast poorist. «Tänapäeval on oluline mäng palliga ja eeldatakse, et mängija ei peida end ära, vaid küsib julgelt palli ning pakub välja loogilisi lahendusi,» selgitab Lemsalu. «Noori vaadatakse teise pilguga kui kogemustega mängijaid, kes peavad välja näitama just kogemust. Tagasi pole testimistel midagi hoida, väga head inimlikud omadused ei mängi rolli, sest jalgpall on võitlus!»
Lemsalu sõnul vaatavad treenerid kindlasti mängust arusaamist, mis paljastub treeningmängus kohe: kohavalik, liikumised, kuidas mängija palli küsib, kas mängib lühikest või pikka palli, kas palli saanuna pöörab ringi ja otsib rünnakujätku või lükkab turvalise passi tagasi.
«Ehitav mängija peaks kindlasti püüdma palli hoida, et end näidata ja mitte seda kergesti ja ilma põhjuseta ära anda,» seletab Lemsalu. «Riskima peab olukorras, kus vaja, ja mitte riskima seal, kus vaja pole. Klubides tahetakse põhimeheks saada soovijaid. Testimisel olev mängija peab veenma: olen see mees, keda teil vaja on! Inglismaa madalamatest liigadest rääkides: ka seal on mehi, kel 30–40 Premier’ liiga mängu kirjas, ja kasvõi Eestist mineja peab treeneri silmis need vennad üle lööma!»
Marek Lemsalu testimiskogemused on positiivsed selles mõttes, et uustulnukaga oldi sõbralikud. Aga Lemsalu teab, et Venemaal võib juhtuda, kui proovile tulnud mängijale ei anta meelega söötu. Et uut meest suruda, et mitte lasta tal silma paista. Peab arvestama, et igal pool pole uued mängijad oodatud.
Marek Lemsalu klubid ja testimised
1988–1989 Pärnu KEK
1989 Eesti Tööstus
1989–1990 Tallinna Sport
1990–1991 Pärnu Kalakombinaat / MEK
1992–1999 Tallinna Flora
1996/1997 1. FSB Mainz 05
1998 Kuressaare
1999 Strömsgodset IF
2000 Viljandi Tulevik
2001 Kristiansandi IK Start
2002–2005 Bryne FK
2006–2008 Tallinna Levadia
Testimas on Marek Lemsalu käinud sellistes klubides nagu Liverpool (2 korda), Barnsley, Wimbledon, Kaiserslautern, St. Etienne, Pireuse Olympiakos, Aalborg. Lisaks Sheffieldis (ei mäleta, kas Wednesdays või Unitedis) ja ühes Belgia klubis.
Uus Jalka on müügil, ajakirja hind on 2.20.
Jalka vanemaid numbreid näeb: http://www.jalgpall.ee/jalka.php