Jalgpalli meistrisarja televäärtus – null eurot

Jaan Martinson
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jalgpalli Eesti meistriliiga mängude teleülekanded on tekitanud paksu pahandust ja nende väärtus on seatud kahtluse alla.
Jalgpalli Eesti meistriliiga mängude teleülekanded on tekitanud paksu pahandust ja nende väärtus on seatud kahtluse alla. Foto: Mihkel Maripuu

Mõnikord on tunne, et Eesti oleks justkui suurem kui maailm. Või vähemalt sama suur. Ja jalgpall suurem kui maailm ja Eesti kokku.

Esiteks pole mingit kahtlust, et jalgpalli MMi ja EMi tuleb siinmail näidata. Otseülekandes ja kõiki mänge, sest tegu on oluliste, kogu planeeti paeluvate spordisündmustega.

Teiseks pole mingit kahtlust, et jalgpall on Eestis enim harrastatav spordiala. Selleks pole vaja teha statistikat, sest ükskõik millise ala sportlane – korvpallur, kergejõustiklane, maadleja – oskab jalgpalli mängida, ja tihti väga hästi.

Kolmandaks pole mingit kahtlust, et jalgpall on maailma soosituim spordiala. Enam kui pooltes riikides on vutt publikuala number üks, ülejäänud riikides enamasti esimese kolme seas.

Neljandaks, eelnevad kolm punkti ei tähenda veel seda, et jalgpall oleks Eestis populaarsuselt esikohal. Kunagi võib-olla küll, kuid mitte veel. Korvpall on kindlasti eespool. Ehk ka võrkpall ja ralli, ent see on spekulatsioon, sest uurimused puuduvad.

Tegelikult poleks sel kommentaaril mingit mõtet, kui teatud seltskond olukorda tunnistaks. Aga ei tunnista. Argument – Eesti jalgpallimeistrivõistlusi tuleb ETV ekraanil näidata seetõttu, et tegu on maailma populaarseima spordiga – ei veena. No ja siis? Mis meil sellest?

Õigupoolest asub Eesti piirkonnas, kus jalgpall publikut väga ei tõmba.

Rootsis, jah, on jalgpall esikohal suuresti tänu Zlatan Ibrahimovicile, aga see on ka kõik.

Venemaal jagelevad esikoha nimel jalgpall ja jäähoki.

Leedus tuleb pärast korvpalli tükk tühja maad.

Lätis on esmalt jäähoki ja korvpall, alles siis jalgpall.

Norra. Esimene laskesuusatamine, teine suusatamine, kolmas-neljas suusahüpped ja jalgpall, käsipall kuklasse hingamas. Kusjuures läinud nädalal avaldatud uuringute järgi käib norralasi kohaliku meistriliiga mänge vaatamas 40% vähem kui kuus aastat tagasi.

Soomes on olukord suisa hull – jalgpall on alles kuuendal kohal, jäädes alla jäähokile, kergejõustikule, murdmaasuusatamisele, suusahüpetele ja vormelisõidule. Reaalsust peegeldab järgmine tõsiasi: nädalapäevad tagasi läks pankrotti jalgpalli Soome meistriliigat üle kandnud telekanal Urho TV, kuid ükski konkurent ei tormanud teleõigusi endale soetama.

Põhjuse, miks Soome jalgpall telekanaleid ei huvita, ütles välja Iltalehti ajakirjanik Ilkka Laitinen oma kommentaari pealkirjas: «Meistriliiga televäärtus – null eurot».

Laitinen laenas pealkirja ühelt jalgpallijuhilt, kes olevat pettumusega tõdenud: «Telekanal Nelonen hindas Soome jäähokiliiga väärtuseks miljon eurot meeskonna kohta, jalgpalli hind olevat aga null.»

Läkski nõnda, et ükski telekanal Soome jalgpalliliigat endale ei soovinud ning kohtumisi näeb vaid liiga peasponsori, riikliku kihlveokontori Veikkaus kodulehel. Üle kantakse 50 mängu.

Nii lihtsalt on. MM ja Meistrite liiga on üks, kodune tšempionaat aga teine, mitu kraadi lahjem värk ja peab leppima põhjanaabrite juures tõrjutu seisusega vaatamata sellele, et jalgpall troonib endiselt maailmas populaarseima spordialana.

Eestis on asjad teistviisi kui Soomes. Kohalik meistriliiga troonib kõigi teiste alade ja sarjade üle, ja suisa riiklikus televisioonis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles