Ohud, mis kaasnevad suurte tiitlivõistluste korraldamisega tõelises pätipesas

Oliver Lomp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Aafrika politsei.
Lõuna-Aafrika politsei. Foto: SCANPIX

Jalgpallipeo keerises kiputakse unustama, et tänavused maailmameistrivõistlused peetakse tõelises pätipesas. Siiani pole Lõuna-Aafrikast õnneks väga süngeid uudiseid tulnud, kuid MM on kestnud alles ühe päeva.



Kui Durbani linna lähistel Beverly Hillsi hotellis ööbiv Kreeka jalgpallikoondis rahast lagedaks tehti (kokku 1500 eurot ehk umbes 23 000 Eesti krooni), võtsid ohvrid juhtunut külma kõhuga.
«Meie meelest pole see midagi erilist. Selline intsident võib juhtuda ükskõik kus maailma otsas,» kommenteeris meeskonna pressiesindaja Michael Tsapidis pressikonverentsil stoilise rahuga.

Jah, Tsapidisel on õigus, probleeme võib ette tulla ükskõik kus, kuid ometi paistab Lõuna-Aafrika Vabariik selliste juhtumitega eriti silma. Maailmameistrivõistlused on kestnud vaid ühe päeva, kuid teateid uutest kuritegudest tuleb pea iga tunni tagant.

Midagi kreeklaste juhtumiga sarnast leidis aset poolteist nädalat enne MMi, kus sõprusmängus võõrustajatega kohtunud Colombia jalgpallikoondis samuti hotellis paljaks varastati. Kui vargused otseselt inimelu ohtu ei sea, siis relvastatud röövid küll. Rääkimata sellest, et selliseid juhtumeid leiab Lõuna-Aafrika Vabariigis aset pea iga minut, on ohvriks langenud ka esimesed MMiga seotud inimesed.  

Johannesburgis röövisid hambuni relvastatud isikud paljaks Hiina võttegrupi, kellelt võeti ära kaamera ja kaasas olnud sularaha. Ajakirjanikega on selliseid lugusid veelgi juhtunud. Siiani on inimelusid säästetud, kuid mis juhtub siis, kui mõni julgem ohver nõrganärvilisemale sotsiopaadist kurikaelale vastu hakkab ja viimane otsustab päästikule vajutada? Kas järgneb veresaun? Vaadates statistikat, ei saa sellist võimalust mingil juhul välistada.

Paljud perekonnad on just lokkava kuritegevuse tõttu Lõuna-Aafrika tolmu jalgelt pühkinud. Maailma Majandusfoorumi korraldatud uuringul oli Lõuna-Aafrika 130 turismiriigi hulgas turvalisusnäitajate poolest alles 125. kohal.

Aastatel 2007–2008 oli riigis 36 190 registreeritud vägistamist ja 14 201 autovargust ning perioodil 1998–2000 paiknes Lõuna-Aafrika Vabariik ÜRO maade vastavas edetabelis mõrvade osas teisel kohal ning rünnakute ja vägistamise tabelis esimesel kohal. Päevas mõrvatakse keskmiselt 50 inimest. Märkida tasub, et registreeritakse ainult kümme protsenti juhtumitest.

Peale selle leidub Musta Mandri lõunapoolse riigi elanikkonnas selliseid tegelasi, kes ongi omaette eesmärgiks võtnud MMile sõitnud fännide tapmise. Aasta alguses ilmus ühes kohalikus telekanalis intervjuu kahe arvatava kriminaaliga, kes teatasid, et on võtnud sihiks eri riikide poolehoidjate röövimise ja tapmise. Niimoodi tahtvat nad kätte maksta orjakaupmeeste kunagiste tegude eest.

Loodetavasti mööduvad Lõuna-Aafrika Vabariigis peetavad maailmameistrivõistlused ilma rängemate intsidentideta ja tuleb pöialt hoida, et nelja aasta pärast Brasiilias peetav MM ja 2016. aasta OM samuti probleemideta läheb. Ei tasu unustada, et ka Brasiilia on kuritegevuse poolest maailmas eesrinnas.

Kõiki neid ilmekaid näiteid arvesse võttes tuleb küsida, kas nii mastaapset üritust viitsütikuga pommi otsas korraldada on ikka mõistlik.

Rahvusvahelise Jalgpalli Liidu (FIFA) ja ka olümpialiikumise kampaania viia jalgpalli ja spordi populariseerimiseks maailmameistrivõistlused ja olümpiamängud ka kõige kaugematesse maakera paikadesse on küll hea tahte märk, kuid loota vaid suurüritust haldavale 40 000 politseinikule ja sellele, et «äkki midagi õudset ei juhtu», on üsna kehv valuuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles