Tõstmise Euroopa meistrivõistlustel lööb kaasa neli eestlast, üliraskekaallane Mart Seim sihib pronksi.
Seim alustab Eurospordi ekraanil suurt mängu
9. aprill 2014, 07:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaks tõstjat – venelane ja ukrainlane – on teistest üle, kuid siis tulevad neli võrdset meest, kes tahavad pronksi, mina nende hulgas,» teatas üliraskekaallane Mart Seim vahetult enne Tel Avivi, tõstmise EMile lendu. «Olen esmakordselt suures mängus sees.»
Eesti Tõsteliidu president Jaan Talts juunior arvas, et on põhjust olla mõõdukalt optimistlik: «Seimi treeninglaager õnnestus, ta kehakaal on normis, vigastusi pole. Kõik võistlevad ühel ajal, laupäeva õhtul, kõigil on üks kang, üks põrand. Kes suudab endast rohkem anda, see pjedestaalile ka tõuseb.»
Seimi medalilootus pole tühjast võetud. Enne võistlust teevad kõik tõstjad ülesandmise, kuhu märgivad nii-öelda prognoositud kahe tõste summa. Lõplikku tõde number ei paljasta, kuid mulli ei saa sportlane kah puhuda, sest tema algraskuste summa peab olema mitte vähem kui prognoositud tulemus miinus 20 kilogrammi. Vastavalt edetabelile jagatakse tõstjad gruppidesse, kaheksa tugevamat võistlevad õhtul ja pääsevad otseülekandes Eurospordi ekraanile.
Tõstmist võib pidada matemaatilis-psühholoogiliseks alaks, kus tuleb üsna täpselt tunda oma võimeid ning paluda kangile panna raskusi, mis on võimalikult piiri lähedal – ei üle ega alla. Riskida võib, kuid mõistlikul määral.
«Olen esmakordselt suures mängus, sestap kavatsen tegutseda kindla peale, kuid medalit sihtides,» selgitas Seim, mulluse EMi kaheksas. «Enesetunne on hea, laagrist olen taastunud, kuid lubama ma midagi ei hakka. Üritan tõsta isiklikke rekordeid ja eks näe, millise koha kogusumma tagab.»
Rebimises on Seimi mark 180, tõukamises 233 kilo.
Läti treeninglaagris rebis ta käerihmadega 190, tõukas 220, mis läks kergelt üles. Taltsi sõnul näitavad tulemused, et EMil võib loota rebimises 185–186 ning tõukamises 235 kilo.
Seim nõustus prognoosidega. «Rebida 190 kilo oleks praegu veel liiast, sest rihmadega tõstmine on midagi muud kui rihmadeta. Rebimises ma riskima ei hakka, proovin teistele võimalikult vähe kaotada, sest minu mäng algab tõukamisega.»
Paigas on ka juba algraskused ja edasised sammud: «Rebimises alustuseks 175, siis 180 ja mõni kilo peale, sealt vaatab edasi. Tõukamises esmalt 225, seejärel 235. Palju sõltub sellest, mida rivaalid teevad ning palju on medaliks tõsta vaja.»
Taltsi sõnul pole põhjust muretseda, kuidas Seimi närvid vastu peavad: «Ta on 142 kilo suurt, rahulikku eesti meest ega ole varem võistlusi ära väristanud. Usutavasti ei värista nüüdki.»
Seim tõdes, et eelmisel aastal, kui medalid olid temast kaugel, sai asja väga rahulikult võtta. Tänavu on seis teine: «Närv on kergelt sees, kuid adrenaliin veel ei voola. Proovin ka võistlustel rahulikuks jääda ning anda oma parima.»
Lisaks Seimile lendasid Tel Avivi EMile veel kolm Eesti tõstjat.
Eelmisel aastal 10. koha saanud Leho Pent (–94 kg) on edetabelis kaheksas ja tõstab samuti tugevamas grupis. Triin Põdersoo (75+ kg) on osalejaist nõrgim, nagu ka debütant Andres Viksi (–105 kg).
«Ideaalne oleks, kui kõik sportlased püstitaks mõlemas tõsteviisis ja mõistagi ka kogusummas isiklikud rekordid,» arvas Talts.
Üliraskekaalu eeledetabel
• Oleg Prošak, Venemaa, 430 kg
• Aleksei Lotšev, Ukraina, 420 kg
• Petter Nagy, Ungari, 417 kg
• Mart Seim, Eesti, 416 kg
• Almir Velagic, Saksamaa, 416 kg
• Ruben Aleksanjan, Armeenia, 415 kg
------------------------------------------------
Kui hinnatud on väike medal?
Tõstmises antakse MMil ja EMil välja teatavasti ka väiksed medalid kummagi tõsteviisi kolmele paremale.
«Tõstjad ise tunnustavad neid medaleid küll, aga muu maailm vist väga mitte,» rääkis Eesti Tõsteliidu president Jaan Talts juunior.
On omaette küsimus, kuidas medaleid lugeda. Näiteks naasis Jaan Talts seenior 1970. aasta MMilt kolme kulla (kogusumma, surumine, tõukamine) ning hõbedaga (rebimine).
«Iluvõimlemises on ju samuti väikesed medalid – lindi ja palli – ja erinevates harjutustes, lisaks mitmevõistluse suured medalid. Neid autasusid hinnatakse võrdselt. Miks siis mitte tõstmises?» arutles Talts. «Toimub eraldi autasustamine, medal pannakse kaela. Kullavõitjad on maailma parimad rebijad või tõukajad.»
Mart Seimil on hea võimalus võita medal tõukamises. Talts: «Mõistagi ei hakka ma talle auraha ennatlikult kaela riputama, kuid EMil on vähesed võimelised tõukama üle 235 kilo, ja see tulemus – ehk paar kilo peale – peaks tooma väikse medali.» PM