«Kui meil ei õnnestu järgmise kolme-nelja aasta jooksul tiitlivõistluste finaalturniirile jõuda, oleme parima aja mööda lasknud,» sõnas Eesti käsipallikoondise peatreener Kalmer Musting reede õhtul Londoni äärelinnas asuva Jurys Inn hotelli söögisaalis istudes. «Seega peab lähiaeg näitama, kas oleme läbilöögivõimelised.»
Peatreeneri mõtisklus võtab ilmekalt kokku Eesti käsipalli olukorra – vähemal koduses kontekstis jääb mulje, et koondis on noor, perspektiivikas ja läbilöögivõimeline, kuid Euroopa mõistes seisab tõestamine alles ees.
Esimene väike samm sellel teel on astutud – möödunud nädala lõpus tõestati, et vähemalt mudaliigasse pole eestlastel asja. Eesti pidi alustama EM-valikturniiri kõige madalamalt tasemelt, ent mängis alagrupikaaslased Bulgaaria, Suurbritannia ja Küprose selgelt üle. Londonis peetud turniiri viimases kohtumises alistati pearivaal Küpros 34:28.
Sügisel alustatakse läbi terve hooaja kestvat valikturniiri, kus vastasteks Ungari, Makedoonia ja Bosnia. Sellest seltskonnast pääseb EM-finaalturniirile kaks paremat. Eesmärgi täitmine pole võimatu. «Meil on raske alagrupp, kuid rasketest valikutest üks paremaid,» märkis koondise peatreener ning nentis, et esimese etapi ebaõnnestumise korral oleks ta koos kolleegidega ameti maha pannud.
Mustingu sõnul on ta koondise perspektiivi peale palju mõelnud ning jõudnud arusaamisele, et tiitlivõistluste finaalturniirile pääsemine on võimalik, kuid tegemist pole lihtsa ülesandega.
«Meil pole põhjust mõelda, et küll me selle koha ikka kätte saame,» manitses Musting eufooriasse laskumast. «Olen oma silmaga näinud 2008. aasta MMi ja 2009. aasta EMi otsustavaid mänge ning tean, millise tasemega peaks arvestama.»
Eesti koondise eesotsas olevad Musting ja abitreener Ain Pinnonen on tegelenud noortekoondistega ja jõudnud nendega finaalturniiridele – kõige tipuks ka MMile. Juba see seeria näitas, et eestlastel on head väljavaated. Just toonastest seltskondadest sirgunud mehed on praegu esindusmeeskonnas võtmas üha suuremat rolli.
Eelmises EM-valiktsüklis nooliti juba meeste konkurentsis samade treenerite juhtimisel viigipunkt Pekingi olümpia hõbedameeskonnalt Islandilt, MM-valikturniiril jäädi aga Hollandile alla vaid ühe väravaga. Järgmisele etapile jõudnud Holland heitleb nüüd Austriaga MM-pileti eest.
Käsipallikoondist võib võrrelda Eesti võrkpallikoondisega. Kümmekond aastat tagasi juunioride MM-finaalturniiril osalenud võrgupoisid mängisid mullu suvel EMil. Käsipalluritel võib kahe tipphetke vahe olla lihtsalt lühem.
Musting, Pinnonen ja väravavahtidega tegelev Paavo Nelke on lühikese ajaga viinud koondises läbi põlvkondade vahetuse. Kuid mõned vanemad mehed on siiski endiselt töös – näiteks 33-aastane Jaan Kauge ja temast kolm aastat noorem, ent sellel suvel vigastuse tõttu eemale jäänud Marius Lepp, on treenerite sõnul suhtumise poolest noortele heaks eeskujuks.
Mõistagi on koondise taseme tõusule aidanud kaasa liidrite välisklubidesse siirdumine. Lisaks vaieldamatule esinumbrile Mait Patrailile tiirlevad Euroopas veel kuus-seitse koondislast.
Mustingu sõnul sõltubki palju sellest, millistesse klubidesse satuvad lõppenud hooaja järel vabaks jäänud mehed ning kas mõnel seni koduliigas pallinud mängijal tekib samuti heal tasemel kosilasi. Kasinate võimalustega Eesti klubides ja hõreda konkurentsiga koduses meistriliigas pallides on raske taset tõsta.
Londoni turniiril hakkas silma, et Eesti koondisel on piisavalt võimast materjali. Viimases kohtumises Küprose vastu üles seatud kaitseliinis oli korraga platsil neli suurt meest – Patrail, Kauge, Janar Mägi ja Martin Johannson. Kui lisada vigastatud Marius Lepp ning sellel turniiril haigestunud Sten-Erik Lepp, pole kurtmiseks põhjust.
Lisaks jagub võimsust rünnakule. Küprose vastu kasutati põhirelvana korraga platsil Patraili ja Mäge ning mõlemad noored vägilased pommitasid kaugelt tulemuslikult. Kui siia lisada hea valik väravavahte ning mõned tasemel nurgamehed ja rollimängijad, saabki kokku perspektiivika tuumiku, mida treenerid saavad tulevikus vormida.