Korvpalli Ühisliiga kohale on kogunenud tumedad pilved – kuuldavasti ei soovi Leedu klubid ja lätlaste Riia VEF enam selles liigas mängida. Ukraina meeskondadest jättis Donetsk juba tänavu hooaja pooleli, poliitiliste pingete tõttu on ebatõenäoline ka Mariupoli Azovmaši või mõne teise selle riigi klubi osalemine. Suure küsimärgi all on ka Kalev/Cramo saatus.
Leedulaste ja lätlaste loobumissoovist olid teadlikud Kalevi mänedžer Kaarel Sibul ja Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi, kuid mõlemad kinnitasid, et väga palju neil selle kohta infot pole. Võimalik, et otsuse taga on ka teatud osa poliitikat, kuid tõenäolisem on siiski Kuhi viidatu – leedulased soovivad panna suuremat rõhku kodusele meistrisarjale.
Leedulaste soov
Korvpalliusku Leedus soovitakse, et kõik klubid peaksid omavahel neljaringilise põhiturniiri, lisaks võiks iga meeskond osaleda ühes välissarjas. Tugevamate jaoks tähendab see kindlasti mängimist eurosarjas.
Ühisliigale oleks see suur löök. Tänavu osalevatest meeskondadest tähendaks see kõige teravamas tipus mängiva Vilniuse Lietuvos Rytase, Kaunase Neptunase, Riia VEFi ja võib-olla ka Kalevi lahkumist. Leedu kuulsaim klubi Kaunase Žalgiris jäi kõrvale juba enne tänavust hooaega. Liiga ei pruugi siiski laguneda, kuna kuulduste kohaselt otsitakse lahkujatele asendajaid Euroopast.
Asjade selline käik võib aga positiivselt mõjuda tänavu oma 10. hooaja lõpetanud Balti liigale. Tänavuse kevadega lõppes ka Balti liiga asutajate vaheline leping ning jätkamiseks tuleb nagunii sõlmida uued kokkulepped. Balti liiga asutajateks olid Eesti ja Läti korvpalliliit ning Leedu meistriliiga.
«Nüüd peavad kolm osapoolt leidma ühise keele, kuidas jätkata. Idee tasandil on asjadest räägitud, kuid midagi konkreetset veel välja öelda ei saa,» sõnas Kuhi, kuid lisas, et on Balti liiga jätkumise suhtes optimistlik. «Näen selleks selget võimalust, kuna kõik osapooled on ilmutanud asja vastu huvi. Sealhulgas ka Leedu.»
Kuhi hinnangul võib Balti riikide Ühisliigast lahkumine anda Balti liigale juurde uut särtsu ja viia see liiga algusaastate tasemele, kui selles osalesid kolme riigi kõik tugevamad meeskonnad. Palju sõltub ka sellest, kas Leedu liigitab Balti liiga oma arusaamade järgi rahvusvaheliseks sarjaks või mitte. Kui jah, muutub tugevamate klubide osalemine ebatõenäoliseks, kuna ilmselgelt kuuluks nende eelistus eurosarjadele.
Kalevi keeruline seis
«Kui Leedu tippklubid otsustavad siiski Balti liigas osaleda, on võimalik teha teatud erisusi – võimaldada neile vähem mänge või hilisem liitumine ja taastada ka 2. divisjon,» mõtiskles Kuhi võimalike variantide üle. Ta lisas, et kaalumisel on ka tänavu Balti liigas mänginud Soome ja Rootsi klubide jätkamine. «Lõppenud hooaja põhjal hinnati nende osalemist vajalikuks ja taset piisavaks.»
Kuid mis saab ikkagi viimaste aastate Eesti klubikorvpalli lipulaevaks olnud Kalevist? Võimalik Ühisliigas jätkamine sõltub kahest asjast – Venemaal valitsevast poliitilisest olukorrast ning maksu- ja tolliameti uurimisest seoses stipendiumide maksmisega.
Mänedžer Kaarel Sibula sõnul on klubi juhtimisega tegelevad inimesed käinud korduvalt ütlusi andmas, ent ta ei soovinud ennustada, milline otsus nende suhtes langetatakse. Juhul kui maksu- ja tolliamet otsustab Kalevi klubist stipendiumideks makstud summadelt nõuda sisse ka makse, võib see tähendada Eesti mõistes tippklubi lõppu.