Jelena Isinbajeva sai treenerilt olümpiavõidu üle rõõmustamise eest pragada, vaja oli maailmarekordit.
Isinbajevalt tavapärane seeria – kuld ja maailmarekord
19. august 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pekingi olümpia eilne kergejõustikuprogramm oli juba lõppenud, ent vähemalt pooled 90 000 pealtvaatajast istusid kannatlikult tribüünidel edasi – kõik soovisid näha, kuidas teivashüppaja Jelena Isinbajeva püstitab maailmarekordi.
Juba varem kuldmedali kindlustanud venelanna ei vedanud alt. Kolmandal katsel lendas ta kõrgusele 5.05 asetatud latist puhtalt üle ning võis juba tuttavaks saanud rõõmutantsu alustada.
Esmalt tõmbas ta end kägarasse kokku, seejärel lehvitas publikule ning tegi matil salto. Alles siis jooksis ta tribüüni juurde, et treener Vitali Petrovi kaelustada. Tundus, et ilmataatki oli seekord Isinbajeva poolt – napilt tund pärast rekordi püstitamist avanesid taevaluugid ning Pekingi olümpiastaadionil algas tihe vihmasadu.
«Olen väga õnnelik, et inimesed jäid mu hüppamist vaatama – esineda üksinda nii suure publiku ees, see on võimas emotsioon,» rääkis lõputult intervjuusid jaganud kangelanna.
Võistluse eel tundis Isinbajeva suurt survet. «Teadsin, et tulin siia kuldmedalit võtma ning lisaks maailmarekordit hüppama,» selgitas ta. «Saabusin Pekingisse 14. augustil ning kõik päevad istusin oma hotellitoas. Mul polnud vähimatki soovi olümpiakülla jalutama minna. Tahtsin keskenduda.»
Isinbajeval olid üksinduse otsimiseks selged põhjused. Ta meenutas, et on ennast varemgi autogrammi ja pildistamist paluvate inimeste eest pääsemiseks suurte päikeseprillide ja riietega varjanud. «Mõnikord tekib tunne, et just nii paistan ma kõigile rohkem silma ja muutun naeruväärseks,» sõnas ta säravalt naeratades.
Staadionilgi keskendus ta vaid oma tegemistele, peitudes enamik aega suure vannilina alla. Esimene pingelangus tabas Isinbajevat pärast suure konkurendi, ameeriklanna Jennifer Stuczynski langemist.
«Läksin treenerit olümpiavõidu puhul kallistama, ent tema olekus polnud ühtegi emotsiooni,» kirjeldas Isinbajeva. «Sain hoopis pragada, et mida ma juba rõõmustan – pean ju maailmarekordi püstitama.»
Kaks esimest üritust ebaõnnestusid. «Esimene kord oli latt liiga lähedal, teisel korral ei klappinud hoojooks,» põhjendas ta. «Enne viimast katset sättisin kõik paika, hingasin sügavalt sisse ja läksin…»
Hoopis nukramalt käis eile käsi teisel kaunitaril. Naiste 100 meetri tõkkejooksu soosikute hulka kuulunud rootslanna Susanna Kallur kukkus juba esimesel tõkkel ning langes konkurentsist välja.