Välisklubid arendavad Eesti hokit

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti koondise noored mängumehed Islandi vastu rünnakule minemas.
Eesti koondise noored mängumehed Islandi vastu rünnakule minemas. Foto: iihf

Eesti noorte jäähoki seob end üha tugevamate sidemetega Soome külge – sealt maalt on pärit meeste ja mitme noortekoondise treenerid, seal mängivad tipptasemel Eesti saadikutena Robert Rooba ja Siim Liivik ning üha rohkem siirdub sinna ka Eesti noori hokipoisse.

«Kui tahad kuhugi jõuda, pead paratamatult minema välismaale õppima ja treenima. Soome on noorte arenguks väga hea koht,» selgitas Eesti jäähoki asjatundja Ahti-Kullervo Jõgi. «Noorte vanuseklasside peale kokku harjutab Soomes kümmekond Eesti poissi. Lisaks on mõned noored veel Rootsis ja mõned muudes riikides. Võib öelda, et väljas mängib ja harjutab terve meeskonna jagu noori.»

Noor koondis

Seega võib Eesti jäähoki tulevik olla pisut helgem kui praegune olukord, kus koondised mängivad MMi madalates sarjades. Just välismaal jäähokimängu õppivad noored annavad tooni ka koondistes. Näiteks praegu Tallinnas toimuva U18-vanuseklassi 2. divisjoni MMi koondises on seitse väljaspool Eestit elavat poissi ja kõik nad kuuluvad ka meeskonna põhijõudude hulka. Seejuures on enamik selle koondise mängijaid U18-vanuseklassile määratud piirist nooremad. Terve meeskonna peale kokku on vaid kuus 1996. aastal sündinud mängijat. Noori tegijaid jagub tegelikult kõikjale: välisklubide kõrval ka Eesti kitsastes oludes tegutsevatesse meeskondadesse.  

Tulevikumeestest tähistas Espoo Bluesi noortesüsteemi kuuluv Robert Arrak alles paar nädalat tagasi 15. sünnipäeva. Sama vanad on ka Espoos elav Vladimir Nestertšuk ja Austrias Salzburgis mängiv Nikita Kozõrev. Väikesekasvulise Kozõrevi kohta räägitakse seni vaid häid sõnu, ent suurde mängu jõudmiseks peaks ta ka füüsiliselt suuremaks kasvama. Neil poistel on U18-koondises mängimise võimalus veel mitu aastat.  

Soome kõrval leidub Eestist pärit huvitavaid mängijaid ka teistes hokiriikides. Näiteks Rootsis Nynäshamnis harjutavad Tugo Michael ja alles 17-aastane Mihkel Sinikas. Neist viimane siirdub küll uueks hooajaks Soome Espoo B-meeskonda. Väidetavalt kostis tema toetuseks hea sõna ka samas mängiv Rooba. Lätis Valmieras arendab end Dmitri Vinogradov.    

U18-koondise kapten Vadim Vasjonkin on aga Soome või muu Euroopa asemel seadnud end sisse tõelises jäähoki hällis USAs, Lake Foresti Akadeemias. Kolm aastat seal õppinud ja harjutanud noormehe jaoks on Eesti koondises mängimine südameasi – kõik neli korda, kui ta on saanud kutse mõne vanuseklassi koondisse, on ta ka kohale saabunud.

Jõe teada on USAs veel mõned Eestist pärit poisid, kuid koondisekutsele pole nad reageerinud. Samuti olevat mõned noormehed viimasel ajal eelistanud Eesti kodakondsuse asemel saada Venemaa alamateks. «Viimase aja poliitiliste sündmuste taustal näib see küll pisut üllatav,» nentis Jõgi.

Kodune turniir

U18-koondise peatreenerina tegutseb soomlane Sami Helenius, keda abistab samast rahvusest Jari Korjus. «Treenerid teevad poistega väga head tööd. Olen seda meelt, et koondises mängimine peab andma poistele võrreldes koduklubiga midagi juurde,» sõnas Jõgi.

Tõsi, kodune MM algas Eesti jaoks konarlikult – avamängus jäädi 3:4 alla Serbiale. Seejärel alistati Belgia 11:4 ja Island 6:2. Täna kohtutakse Hiinaga, kellest seniste mängude põhjal peaks oldama paremad.

Viimases voorus on vastaseks seni täisedu saavutanud Hispaania. «Kui võidame neid ühe väravaga, saame hõbeda, kaheväravaline võit toob aga kulla,» selgitas Jõgi võimalusi. Turniirivõit aitaks meeskonna aste kõrgemale.  

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles