Täna selgub tõde – Kanter või Alekna?

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gerd Kanter ja tema treener Vesteinn Hafsteinsson.
Gerd Kanter ja tema treener Vesteinn Hafsteinsson. Foto: Raigo Pajula

Täna kell neli pärastlõunal vakatab Eestimaa kontorites arvuti klaviatuuri klõbin, tehastes seiskuvad tootmisliinid, tänavad muutuvad tühjaks – inimesed istuvad teleri ette jälgima Gerd Kanteri kullaheitlust.


Pekingi olümpiamängude meeste kettaheite lõppvõistluse eel kummitab ilmselt kõiki huvilisi üks küsimus. Kumb? Kas valitsev maailmameister Gerd Kanter või kahekordne olümpiavõitja, maailma läbi aegade parimaks kettaheitjaks peetav leedulane Virgilijus Alekna? Kumb kahest suurest sportlasest saab kaela kuldmedali? Kellegi kolmanda suurde mängu sekkumine tundub ebatõenäoline.



Ka Kanter ise peab Aleknat ainsaks suureks konkurendiks. «Püüan nendele asjadele mitte mõelda, ent juhul, kui mul endal kõik õnnestub, tuleb suurim võitlus ilmselt Aleknaga,» möönis ta. Treener Vesteinn Hafsteinsson lisas: «Eelkõige peab Gerd ise valmis olema ning oma esitusele keskenduma».



Pekingis uus kogemus


Laupäeva varahommikul eelvõistluse teisel katsel edasipääsu kindlustanud Kanter lasi pühapäeval kehal puhata, eile ennelõunal tegi aga kerge heite-treeningu. Esialgu soovis ta treenida Pekingi kergejõustikuareeni harjutusväljakul, ent hommikul selgus, et korraldajad ei taha seal kettamehi näha.



Nii loksuski Kanter 18 kilomeetri kaugusel asuvale treeningustaadionile. Tegi kerge soojenduse, viskas mõned kuulijännid ning sooritas 15 heidet. «Keha oli pisut loid, pidin end puhkuserežiimist välja raputama,» rääkis Kanter. «Puhkepäevajärgsel treeningul ennast tavaliselt väga hästi ei tunta – teatav värskus on olemas, kuid liigutused jäävad nurgeliseks. Selleks vabastavat treeningut vaja ongi.»



Kanter rääkis, et sooritas erineva pikkuse ja iseloomuga heiteid. «Tavaliselt püüan trenni lõpus heitesse rohkem jõudu panna, seega pole kõik heited võrdselt stabiilsed.


Seekord õnnestus kõik hästi, vaid paar heidet läksid võrku,» kirjeldas Kanter ning lisas, et kettakaarte pikkustest ei maksa suurt tähendust otsida. «Muretsema paneks liiga pikk või liiga lühike heide. Kogemus on näidanud, et kui treeningul tulevad ülipikad heited, siis ei pruugi võistlusel kõik rahuldavalt välja tulla. Täna oli pikkuse poolest mind rahuldavaid heiteid.»



Pärast treeningut istus Kanter koos Hafsteinssoni ja massöör Indrek Tustitiga staadioni kõrval telgis ning ootas aega, mil buss viib ta tagasi olümpiakülla. Ühtegi konkurenti temaga samal ajal seal ei viibinud.



Kanter tunnistas, et Pekingi olümpia pakub uue kogemuse – eelvõistluse ja finaali vahele jäi kaks päeva ning lõppvõistlus algab kohaliku aja järgi alles kell üheksa õhtul.



«Viimastel päevadel olen oma režiimi sättinud võistluse järgi,» rääkis ta. «Magama lähen alati üsna hilja, kaheteist ja ühe vahel, nii ka nüüd. Magan maksimaalselt kaheksa tundi, hommikul kella 10–10.30 paiku lähen sööma. Lõunal pole ma seni maganud, et ööunest maksimaalne võtta. Seekord teen siiski ilmselt ka lõunauinaku.»



Tammert harjutas teisiti


Pärast laupäevast eelvõistlust sai Kanter positiivseid emotsioone, kui ta veetis paarkümmend minutit koos elukaaslase Liinaga. «Lähedastega suhtlemine ning nende usk minusse avaldavad olulist mõju,» kinnitas Kanter, kelle vanemad jälgivad võistlust kodus teleri vahendusel.



Kanteri sõnul kinnitas isa Jaan, kes suhtub poja tegemistesse alati kriitiliselt, et usub poja head vormi. «Enne kodunt lahkumist tegin Vigalas viimase treeningu. Väga viletsa treeningu,» meenutas Kanter. «Isa vaatas ja ütles, et kui siin nii halvasti välja tuli, küllap olen siis Pekingis heas vormis.»



Teine eestlane Aleksander Tammert valmistus teises rütmis. Pühapäeval tegi ta kerge tehnikatreeningu, eile õhtul käis aga jõusaalis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles