Tobreluts: peatreeneri rolli ma välja ei kanna

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotši taliolümpial kuulus Indrek Tobreluts veel sportlaste hulka.
Sotši taliolümpial kuulus Indrek Tobreluts veel sportlaste hulka. Foto: Liis Treimann

Eesti laskesuusatamise koondis on keerulises seisus – korraliku välistreeneri palkamiseks napib kohalikul föderatsioonil raha, suvalist välismaalast pole mõtet tuua ja Eestist pole ka justkui kedagi võtta. Võimaliku peatreenerikandidaadina räägitakse viiel olümpial osalenud Indrek Tobrelutsust, kuid veel tänavu tegevsportlasena Sotšis võistelnud mees pole enda sõnul valmis nii tähtsat rolli kandma.

«Peatreeneri rolli ma välja ei kanna, küll aga võin olla koondise juures abilisena,» tõrjus Tobreluts iseenda kandidatuuri. «Mul pole ju erialast haridust ega vastavat ettevalmistust. Laskesuusatamise praktilist poolt ma muidugi tunnen ja üle 20 aasta peetud treeningupäevikutes on kirjas palju materjali, kuid peatreeneril peaks olema palju rohkem kompetentsi. See, mis sobib mulle, ei pruugi sobida teistele.»

Tobreluts möönis siiski, et on laskesuusatamise föderatsiooni presidendi Aivar Nigoli ja peasekretäri Kristjan Ojaga treeneritööle siirdumise teemal põgusalt vestelnud, kuid seni on sellest räägitud kui pehmest maandumisest pärast tippspordist loobumist. Suuskade ja püssi seinale riputamiseks olevat ta iseenesest valmis, ent jättis siiski õhku ka võimaluse, et võib veel ühe hooaja MK-karussellis kaasa teha.

«Päris põõsasse pole ma püssi visanud ja praegu käivad tavalised kevadised treeningud. Võimalus, et ma võistlen veel ühe hooaja, on täiesti olemas,» märkis Tobreluts.   

Selle kuu alguses 38. sünnipäeva tähistanud ja seega peaaegu pool oma elu Eesti koondises veetnud mees on veendunud, et peatreeneri küsimus polegi Eesti laskesuusatamises kõige olulisem. Treener polevat ju see, kes hakkab võistlustelt medaleid tooma. Seepärast ei saavat Sotši olümpiamängude keskpärastes tulemuste eest süüdistada ka seni Eesti koondise peatreenerina tegutsenud lätlast Maris Cakarsit.

«Küsimus ongi selles, kas välistreener väga palju juurde annab… Noortele võiks ta tõesti olla nõuandja ja suunaja, kuid vanemad sportlased käivad nagunii rohkem mööda sissetallatud rada. Minagi harjutan ju tegelikult Jüri Käeni juhendamisel,» arutles Tobreluts. «Parandamist vajaks määrdetiimi ja kogu tehnilise poole osa ning kindlasti oleks koondise juurde vaja laskmisspetsialisti. Näiteks Cakarsi temperament polnud laskmistreeninguteks kõige sobivam ja selles valdkonnas jäime konkurentidele alla. Minu isiklik treener tegeleb ka peamiselt vastupidavust puudutavate plaanide tegemisega.»

Cakarsi peatreeneritööle pole Tobrelutsul etteheiteid. Lätlasel olevat olnud häid ideid ja mõtteid, kuid nende realiseerimiseks polnud lihtsalt võimalusi. Cakarsi abilist Mihkel Joosingut iseloomustas Tobrelust samuti positiivselt. Joosingu nimi on samuti käinud läbi kui võimalik peatreenerikandidaat, ent kuuldavasti ei soovi senine koondise abitreener samuti peatreenerina vastutust võtta.  

Tobrelutsu arvates ei maksa tegelikult loota, et uus peatreener – tulgu ta siis Eestist või välismaalt – imet teeb, sest tänapäeval pole treeningutes võimalik väga palju uut leiutada. Seepärast tundus talle ka kummalisena, et vahepeal kerkis koondise peatreeneri kandidaadiks ameeriklane Jay Hakkinen, kelledest teatud ringkondades räägiti juba ülivõrretes. Tegelikult on tegemist Tobrelutusu eakaaslase ja saavutuste poolest sama masti mehega ning lisaks on temagi tõsise treeneritöö kogemuseta. Kuuldavasti esitas ameeriklane ka kõrgeid nõudmisi ning seepärast jäid läbirääkimised katki.

Oja sõnul ei saa laskesuusatamise föderatsioon lubada endale ülejõukäivaid summasid soovivat treenerit, sest sarnaselt Tobrelutsuga on ta seda meelt, et järeleaitamist vajab ka kogu tehniline pool. Väikese rahasumma eest pole aga välistreenerit võimalik tuua ning seepärast olevatki kohaliku või välistreeneri palkamise võimalused sisuliselt võrdsed. «Kindlasti ei saa me panna kogu raha väljast tuleva inimese peale,» kinnitas peasekretär.

Föderatsiooni juhatuse tasandil hakatakse peatreeneri küsimust uuesti arutama tuleval nädalal.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles