Arkansase ülikooli karmid reeglid sundisid Marek Niitu vähendama treeningukoormusi harrastaja tasemele ning rohkem õppima.
Karmid reeglid sundisid Niitu treeningutest loobuma
21. juuni 2010, 08:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asjade sellise käigu tulemust polnud vaja kaua oodata – Budapesti Euroopa võistkondlikule EMile Eesti koondisele appi tulnud Niit kustus 400 m jooksu teisel poolel täielikult ja leppis enda jaoks kesise 49,58ga ning kahe jooksu kokkuvõttes viimase kohaga.
«Viimasel ajal olen keskendunud rohkem kooliõpingutele ning olen treeninud vaid kolm-neli korda nädalas,» tunnistas Niit. «See on ülikooli nõue, vastasel korral ei saa ma enam õppimiseks vajalikku stipendiumi.»
Sügisel rassis Niit treeningutel kogu hingest, ent samal ajal tekkisid koolis võlgnevused. Kuigi ta siirdus ookeani taha eesmärgiga tõsta sportlikku taset, pole mõeldav Ameerika keerulises koolisüsteemis õppimist unarusse jätta. «Pärast iga treeningut öeldi, et nüüd mine kohe õppima,» meenutas Niit.
Sisehooajal näitas Niit veel korralikke tulemusi. Sportlase enda sõnul oli see kõik sügiseste treeningute teene, tegelikult oli juba siis koormus kahanenud. Kevadisel välishooajal ei lubatud teda aga enam isegi ülikooli eest võistlema. Nii piirduski vahepealne vormi kontrollimine ühe kohaliku võistlusega, kus pooltõbisena joostes sai ta aja 48,40 – seega ei midagi erilist.
Eesti meedias on korduvalt juttu olnud, et Niit võib juuli lõpus Barcelonas peetaval EMil olla pretendent korralikule kohale. Paraku jääb tal ilmselt kord nelja aasta tagant peetaval jõuproovil osalemata. «EM on praegu väga kauge mõte,» nentis ta ning lisas. «Tõenäoliselt ma sel suvel enam ei võistle. Sõidan kohe USAsse tagasi.»
Niit ei saa ka suvel õpingutest hõlpu. Suvekooli abil üritab ta võlgnevustest vabaneda. See annaks võimaluse sügisest taas normaalselt treenida. «Viimasel ajal olen harjutanud üksinda, treenerid ja treeningukaaslased on kõik kusagil laiali.»
Õpingutega seotud probleemid ei tähenda sugugi, et Niit oleks spordile käega löönud. Pooleteise aastaga loodab ta bakalaureusekraadi kätte saada ning tulevikus taas tõsiselt spordile keskenduda.
Eesti koondis sai võistkondlikult EMilt kolm alavõitu – Maris Mägi oli 53,17ga kiireim 400 m jooksus, Taavi Peetre võidutses 19.67ga kuulitõukes ning Gerd Kanter 68.70ga kettaheites. Mudaliigasse kukkumisest see siiski ei päästnud.