Kuidas treenida Tartu Rulluisumaratoniks

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Rulluisumaraton. Võistlejad grupis.
Tartu Rulluisumaraton. Võistlejad grupis. Foto: ANDRES EHRENPREIS/PM/SCANPIX BALTICS

Kuidas treenida Tartu Rulluisumaratoniks ja milliseid vigu tasub vältida? Nõu annab kõigil Tartu Rulluisumaratonidel osalenud ja esisajasse või selle piirile sõitnud Extreme Spordi Tartu kaupluse juhataja Urmo Fuchs:

Päris viimase maratonieelse nädala peale ei tasu rulluisutreeninguid jätta. Jalg tahab ikkagi harjumist uiskudega.  Esimeste trennidega kipub jalg ikkagi natuke valutama talla alt ja krampi minema. Sõidukindlus tuleb ainult sõidutundidega.

Kiirenduslõigud

Kes tahab kõvemini treenida ja tulemust saavutada, neile üks tähelepanek:

Trenni tehakse mõnuga. Aga olen näinud palju seda kuidas harrastajad sõidavad trennis tund-poolteist kogu aeg nii et aur on põhjas. Tegelikult, kui teha pikemat trenni, teha mahtu, siis võiks sõita poolteist-kaks tundi, aga sõita trennis rahuliku ühtlase kiirusega. Hea kui on olemas pulsikell, et saaks oma tsoonid ja läved paika. Sõita siis oma põhivastupidavustsoonis ja siis teha kiirenduslõike sisse. Teha see trenn natukene atraktiivsemaks. Sellega pigem kasvatab ka võimalust oma kohta parandada – tekib parem kiiruslik vastupidavus.

Kui sõita kogu aeg ühtlase kõva kiirusega, juhtubki see, et sa kannatad ainult seda kiirust, millega trennis sõitnud oled. Kui sa aga maratonil sõidad mingis grupis ja see grupp peaks järsku kiirust tõstma, siis sa seda kiirust enam ei kannata. Tulekski just treenida seda kiiruste kõikumist.

Kindlasti  soovitan võimaluse korral käia treenimas ka tõusunukke. Tartu Rulluisumaratoni ajal tuleb ikka võtta viis tõusu suhteliselt korraliku kiirusega, mis eeldab, et on ka omajagu mäetrenni tehtud.

Vedelik ja venitused

Kuna rulluisutrenni väga pikalt ei tehta – piirdutakse tunni või veidi pikema ajaga, siis üks asi, mida kiputakse unustama, on joomine. Jooma peaks kindlasti. Suveilmas, milles vahel on 25-30 kraadi, tuleb vedelikku tarbida.

Uisutamise puhul on pinges asend – kindlasti tuleb teha venitusi pärast trenni.

Sõiduasend

Et natukene oma elu lihtsamaks teha, siis tuleks üritada saada enda sõiduasend madalamaks. Keha ettepoole, hästi pisut põlvest alla – koordinatsioon ja uisutunnetus on tunduvalt parem. Lisaks on sul väiksem tuuletakistus. Ja kui pääsed suuremasse gruppi sõitma, siis seal sõidetakse niikuinii sellise madala kehaasendiga.

Tehnika

Trennis tuleb jälgida oma tehnikat. Kui ma enne soovitasin kiiremaid lõike teha, siis tavaliselt kipub sellisel puhul tehnika lagunema. Samm läheb käest ära. Ei suudeta jälgida sammu tehnilist poolt vaid rahmeldatakse. Samm läheb lühikeseks, tõuge jääb poolikuks. Peaks suutma jälgida, et tehnika püsiks, see teeb sõidu ökonoomsemaks.  Õige tehnika annab väga palju juurde ja hoiab energiat kokku. Proovige tõuge saada ja jätta jõuliseks ja samm pikaks ja liuglevaks. Trennis tuleb seda jälgida.

Tuleb arvestada ka seda, et kui sul on uisu all väiksemad rattad kui ülejäänud grupil, siis tulebki tihedamat sammu teha.

Grupis sõitmine

Kui on võimalust koos sõpradega trenni teha, siis võiks ka grupis sõitmist, üksteise taga sõitmist harjutada. On näha, et grupis sõitmist kardetakse. Sõitja võib olla väga tubli ja sõidab grupi ees, aga on näha grupisõidujulgust pole.

Kui tuleb laskumine, siis peaks tegelikult puhkama, toetama käed teisele seljale ja julgelt grupis mäest alla sõitma. Selle asemel astuvad nemad grupist välja tuule kätte ja vajuvad tahapoole. Siis rahmeldavad jälle hulk aega, et grupp kätte saada. Tegelikult tuleks neid laskumisi ära kasutada, et saaks puhata.

Start

Veel üks nõuanne. Rulluisusõidu mõtestatud pool sarnaneb palju jalgratta grupisõiduga. Toimub vedamine, vahetused jne. Stardihetkel panevad esimesed viissada sõitjat  täie lauluga minema. Esimesed 4-5 kilomeetrit on kiirusliku valu kannatamine, seejärel moodustuvad grupid. Kui sa jääd mingisse gruppi, siis minu kogemused näitavad seda, et tagant enam grupid järgi ei tule. Samas sa tunned, et sul on jõudu, aga üksi sa ettepoole gruppi enam tuule käes maantee peal ei lähe. Sama on rattasõidus. Seega on stardimoment väga tähtis. Seal peab suhteliselt tugevalt pingutama. Samas peab hästi teadma oma füüsilisi võimeid, sest on väga suur oht ennast kinni sõita. Aga kes tahab oma tulemust parandada, siis start on koht, kus võib  endale juba suhteliselt hea koha välja sõita.  

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles