Vastuolulised tõrjed aitasid pikendada aastakümneid kestvat needust

Madis Kalvet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Beto
Beto Foto: SCANPIX

Kolmapäeva hilisõhtul said Hispaania jalgpallifännid tähistada järjekordset rahvusvahelist karikavõitu, kui Euroopa liiga finaalis alistas Sevilla penaltiseeria järel Lissaboni Benfica. Teatavasti saavad hispaanlased rõõmustada ka järgmise nädala laupäeval, kui Meistrite liiga finaalis kohtuvad Madridi Real ja Madridi Atletico. Samas tõi kolmapäevane kaotus Benficale meelde valusa mineviku ja taas räägitakse neid saatvast needusest.

Kolmapäevases Euroopa liiga finaalis oli tablool 0:0 nii normaal- kui ka lisaaja järel ning võitja selgitati lõpuks penaltiseerias. 11 m karistuslöökides oli osavam Sevilla, kes sai 4:2 võidu. Oscar Cardozo ja Rod­rigo penaltite tõrjumisega tõusis Sevilla kangelaseks nende portugallasest väravavaht Beto. Samas pälvis tema tegutsemine ka palju kriitikat, nimelt ei suutnud ta penaltite ajal püsida väravajoonel, nagu reeglid ette näevad, vaid tõttas juba enne lööki sealt omajagu välja.

«Kohtunike poolt suhtuti reeglitesse ülimalt vabameelselt. Kuigi Oscar Cardozo ja Rodrigo penaltid olid küllaltki kehvad, oli Beto tõrjeid tehes jõudnud väravajoonest juba üsna kaugele. Seega oleksid need penaltid pidanud tulema kordamisele,» kirjutas Eurosport pärast mängu.

«Küsimus... Mida jälgivad värava kõrval seisvad kaks kohtunikku? Väravavaht oli tõrje ajal väravast tunduvalt väljas,» pahandas ka näiteks Londoni Chelsea endine puurilukk Carlo Cudicini Twitteris.

Kui kohtuniku otsusel jäid kõik sooritused jõusse ja võitjaks krooniti Sevilla, siis hakati taas meenutama Benfica klubi saatvat needust. Uhke ajalooga Lissaboni klubi krooniti tänapäevase Meistrite liiga eelkäija Meistrite karikasarja võitjaks nii 1961. kui ka 1962. aastal, kuid pärast seda on kõik muutunud.

Uhke kaksikvõiduni tüüris Benfica omal ajal ungari-juudi päritolu Bela Guttmann, kes leidis seejärel, et aeg oleks tema töötasu tunduvalt suurendada.

Kuna klubi sellega nõus ei olnud, lahkus juhendaja meeskonnast ja teatas samas, et järgneva saja aasta jooksul ei võida Benfica Euroopas ühtegi karikat. Levinud on ka versioon, mille järgi olevat Guttmann öelnud, et ilma temata ei õnnestu neil enam võitjaks tulla.

Tavapäraselt võiks sellist asja võtta lihtsalt legendaarse juhendaja hooplemisena, kuid reaalsus on olnud seejärel portugallaste jaoks karm. Benfica jõudis kohe järgmisel aastal taas Meistrite karikasarjas finaali, kuid kaotas seal AC Milanile. 1965 jäädi finaalis alla Milano Interile, 1968 Manchester Unitedile, 1988 PSV Eindhovenile ning 1990. aastal taas AC Milanile.

Euroopa liiga finaalis on tulnud lisaks tänavusele aastale kaotus vastu võtta 1983. aastal Brüsseli Anderlechtilt ning mullu Londoni Chelsealt. Seega saavad Benfica fännid taas kiruda «Bela Guttmanni needust», kuna legendaarse juhendaja klubist lahkumise järel on kaotatud kõik kaheksa eurofinaali.

Loomulikult pole Benfica leer kõik need aastad istunud käed rüpes, vaid ette on võetud ka mitmesuguseid samme. Nii käis Lissaboni klubi legendaarne ründaja Eusebio 1990. aastal Viinis peetud finaali eel ka Guttmanni haual ja palus needuse murdmist.

Toonane esikohamäng lõppes siiski AC Milani 1:0 võiduga.

Sevilla võib samal ajal rõõmustada küllaltki edukate statistiliste näitajate üle. Nimelt on nad klubi ajaloos jõudnud kolmel korral eurosarjas finaali ja need kõik ka võitnud. Lisaks tänavusele aastale võidutseti Euroopa liigas ka 2006. ja 2007. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles