Kuidas hooldada rulluiske? Mida saab teha ise ja millise töö võiks jätta spetsialistide hooleks – soovitab rulluisutaja ja Extre Sport Tartu kaupluse juhataja Urmo Fuchs:
Mida teha krõbiseva rulluisuga?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavaliselt vaatavad spetsialistid uisud esimest korda üle juba nende ostmisel poes, pingutatakse poldid üle ja kontrollitakse, et kõik oleks korras.
Rattad
Uiskudega sõites tuleb jälgida rataste kulumist. Päris iga trenni järel ei ole mõtet neid ümber tõsta. Et nad hästi ühtlaselt kuluks, tegin mina seda enda uiskudel üle kahe trenni. Piisab ka jälgimisest, et nurka ei lastaks liiga teravaks.
Rattaid võib lasta ringi tõsta nii sptsialistidel – see on kiire töö, või vahetada ise.
On kindel skeem, mida peaks jälgima. Esimene ratas läheb tahapoole eelviimaseks. Eest teine ratas läheb viimaseks rattaks. Nad muidugi keeratakse siis ka ringi, teistpidi. Tagumised kaks ratast tõstetakse esimese kahe asemele.
Kui on näha, et rattad on juba väga käest lastud – on originaalmõõdust kõvasti väiksemad või on nurgad kõvastikulunud, tuleb rattad välja vahetada.
Soovitav on panna senistest ratastest tugevma seguga rattad. Sellega saab tuunida oma uisud kiiremaks. Samuti teevad uisu kiiremaks paremad laagrid.
Laagrite hooldus
Laagrite hooldust on ise keeruline ise teha. Laagrite seisukord sõltub palju sellest, millistes tingimustes trenni tehakse. Mõnele inimesele meeldib ka niiske asfaldiga sõitmas käia. Teglikult tuleks laager kohe pärast seda lahti võtta kui ta on vett saanud. Kui ta jääb seisma siis ta oksüdeerub, laagri liugpind läheb kehvaks.
Kui rulluisu rattaid ringi tõmmata, on kohe kuulda, kas nad krõbisevad.
Palju kiputakse tegema vale hooldust – võetakse ratas alt ära ja halkatakse laagrit pealt lapiga nühkima. Nii nühitakse tegelikult tolm ja pisikesed mikroliivaterad laagri sisse.
Kui teil uisk on tolmune, tõmmake saabas ja raam lapiga üle, aga jätke laager puutumata. Kui ta ei krõbise, ei ole temaga veel midagi häda. Lapiga laagri hõõrumisel tehakse sellele rohkem kahju kui kasu.
Täiesti lubamatu on see, kui laagrile tilgutatakse väljastpoolt õli ilma katet maha võtmata ja laagrit puhtaks pesemata. Olen selliseid asju näinud. See korjab veel rohkem tolmu laagri külge.
Laagri hooldus on küllalt peen töö. Kui ei ole ise oma oskustes kindel, on parem tuua usisud spetsialistide kätte ja paluda laagrid korraks üle vaadata-kuulata.
Laagrite tihe sorkimine ei ole vajalik, kui ei ole sealt kuulda krõbinaid, kõvamaid lokse vms. Mida vähem teda puutuda, seda väksem on oht, et sinna mingeid liivaterasid vms sisse satub.
Laagrite puhastamine ei käi niisama lihtsalt, et kate maha ja lapiga üle. On kinniseid laagreid mida ei saagi lahti võtta. On laagreid millel saab katted maha võtta, osa on suisa sisekülje pealt lahtised laagrid.
Laagritelt võetakse katted maha, pestakse spetsiaalse pesuõliga puhtaks, pannakse uus määre sisse. Vedel spetsiaalne laagriõli. Seejärel pannakse ta kokku tagasi.
Esimese otsa sõitjad teevad ka nii, et laagrid pestakse seest täiesti kuivaks. Sõidetakse võistlustel täiesti kuiva laagriga, et takistus oleks miinumimini viidud, et ei tekiks ka õlitakistust. Sellega kaasneb muidugi laagrite suhteliselt kiire kõlbmatuks muutumine.
Uisud ja laagrid tuleb sisse sõita
Üks soovitus veel inimestele, kes ostavad uued uisud enne maratoni. Need tuleks soetada kindlasti mitte paar päeva vaid vähemalt paar nädalat enne maratoni. Ja nendega tuleks need paar nädalat siis ka sõita. Jämedalt võttes võtab laagri sisseõitmine x-Training uisu puhul sada kilomeetrit. Seejärel jookseb ta nagu ei oleks üldse mingit takistust.
Samal põhjusel on kasulik mitte jätta ka laagrite vahetusi viimasele hetkele.
Pidurid
Pidurite hooldus sõltub sellest, milline on kellegi pidurdustehnika. Kes pidurdab klassikaliselt rulluisu küljes oleva piduriga, kes on pidurid üldse maha keeranud ja teevad nn T-pidurdamist, kui teine jalg pannakse tugijala taha risti.
Klassikalise pidurdamise pooldajail tasub aeg-ajalt üle vaadta oma uisu piduri klots – kui usi nina tõsta, et siis see klots ikka vastu maad ka läheks ja temaga ikka pidurdada saaks.
Uiske hoia soojas
Uiske ei tohi pärast trenni jätta autosse või kuskile jahedasse garaaži vedelema. Uiske tuleb hoida soojas kohas ja nad ära kuivatada. Siis püsib saabas hästi oma kujus, ei vetti ära, ei muutu nätskeks ja ei vaju kiiresti ära.
Muidugi ei tasu neid panna ka kuskile radika peale või saunalavale. Väga hästi sobib põrandaküttega kuivatus.
Aeg-ajalt ei tee paha kontrollida ka rattapolteja raamipolte. On olnud juhuseid, kus nad tulevad trennis lahti, sest pinged on ikkagi suured.