«Gerd on Islandil superstaar!» rõõmustas kettaheite olümpiavõitjaks kroonitud Gerd Kanteri islandlasest treener Vesteinn Hafsteinsson päev pärast kullavõitu.
Gerd Kanteri treener tundis end medalipeol juba eestlasena
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hafsteinssoni kodumaal oli Kanteri olümpiavõit pea sama suur uudis kui Eestis. «Island on väike riik ja kui olümpial juhtub midagi meie riigiga seoses, siis kõik vaatavad,» selgitas 37-aastane treener. «Vaatasin internetist Islandi suurima ajalehe kodulehekülge, Gerdi kullavõit oli seal loetuim uudis. Gerd on seal superstaar!»
Tegelikult on sel ka lihtne põhjus, miks Islandi meedia Kanteri tegemisi hoolsalt kajastab. «Minu ja Gerdi koostöö sai alguse tänu Raul Rebasele, kes sai mu numbri Islandi ajakirjaniku käest,» sõnas üle terve maailma sadu õnnitluskõnesid, -sõnumeid ja -kirju saanud Hafsteinsson. «Kuna nad on sellega seotud, jälgivad meid pidevalt. Gerdi teatakse Islandil väga hästi.»
Emotsioonid keesid üle pea
Kanteri tuntuse kohta saareriigis on Hafsteinssonil ka lugu rääkida: «Kuulsin, et Islandi välisminister käis Eestis, ja üks kohalik ajakirjanik küsis tema käest, kas ta enne tulekut Eesti kohta midagi teadis ka, minister vastas, et teab Gerd Kanterit,» rääkis Hafsteinsson särasilmil. «Mul pole aimugi, kas ta tegelikult ka Gerdi teab, aga seda juttu oli südantsoojendav kuulata.»
Teisipäeval tribüünilt kettaheite lõppvõistlust jälgides elas Hafsteinsson hoolealusele nii kõvasti kaasa, et karjus hääle kähedaks. «Minu jaoks oli see väga tundeline, kaotasin eelviimases voorus enesekontrolli, emotsioonid keesid üle pea,» meenutas ta närvilisi tunde. «Olen Gerdiga nii mitu aastat koos töötanud, lootsin südamest, et ta võidab kulla, mitte pronksi või hõbeda, kuigi oleksin ka nende medalite üle õnnelik olnud. Aga olümpiakuld on niivõrd kõva saavutus!»
Kui kahekordne olümpiavõitja Virgilijus Alekna oli viimases voorus oma viimase heite teinud ja Kanteri kullavõit põhimõtteliselt kindel, pöördusid kõik telekaamerad tribüünidele – et filmida Hafsteinssoni, kes kattis näo kätega ning puhkes nutma.
«Mõtlesin, et Alekna võtab jälle viimase katsega meilt medali ära,» tunnistas ta.
«Teadsin, et ainult tema võib nii kaugele heita kui Gerd. Ma tõesti usun, et Gerd väärib seda kulda.»
«Gerd on praegu maailma parim,» lisas oma sportlaskarjääri parimal võistlusel 67.64 heitnud Hafsteinsson. «Ta näitas seda eelmisel aastal ja nüüd uuesti. Ta oli võidu ära teeninud.»
Hafsteinssoni jaoks pole olulist vahet, et ta viis olümpiavõitjaks eestlase, mitte islandlase. «Loomulikult oleks see minu jaoks emotsionaalsem, aga see ei puutu asjasse,» tõdes ta. «Minu jaoks on tähtsaim see, et hakkasin noort meest treenima ja viisin ta paljude inimeste abiga olümpiavõitjaks. Kettaheites on see suurim, mida teha saan.»
Unelmate elu
Kanteri treener tiirles võistluskarussellil aastaid, ent päris tippu ei jõudnudki, eredaimaks hetkeks jäi Barcelona olümpia 11. koht. «Armastan kettaheidet. Unistasin, et minust saab hea kettaheitja, aga ma ei uskunud kunagi, et võiksin olla parim,» avaldas Hafsteinsson. «Sellepärast ei saanudki minust parimat. Siis otsustasin karjääri lõppedes, et püüan välja selgitada, kas on võimalik treenida kellestki olümpiavõitja. Ma ei uskunud, et see võiks juhtuda, aga nüüd on Gerd maailmameister ja olümpiavõitja. See on lihtsalt vapustav.»
Kas Kanteri kuldmedal kompenseerib Hafsteinssoni jaoks endal sportlasena saavutamata jäänu? «Muidugi. Olin tegelikult füüsiliselt ja tehniliselt väga hea heitja, aga ma ei suutnud tähtsal hetkel oma võimeid realiseerida,» möönis Hafsteinsson.
«Nüüd treenerina olen püüdnud leida meetodeid, kuidas oma sportlased tippu viia.
Teadnuks ma toona seda, mida tean nüüd, olnuksin palju parem. Nüüd on mulle selge, kuidas läbi lüüa.»
«Gerd on nelja aastaga saanud neli medalit – kuld, kuld, hõbe ja hõbe. Meil on süsteem, mis töötab,» jätkas ta. «Olnuks mul selline süsteem, jõudnuks ma ka tippu. Ma ei tunne end oma karjääri pärast halvasti, sest elan nüüd unelmate elu. Mul on abikaasa, kolm last ja minu arvates maailma parim töökoht!»
Seni on Hafsteinsson oma õpilast vaid korra olümpiapjedestaalil seismas näinud – neli aastat tagasi Ateenas võitis siis veel islandlase näpunäidete järgi treeninud Taani kuulitõukaja Joachim Olsson pronksi. Eile astus aga Kanter kõrgeimale astmele.
«Kuulata Eesti hümni ja näha lippu kõige kõrgemale tõusmas... see on minu jaoks sama emotsionaalne hetk kui Gerdile,» uskus Hafsteinsson. «Kuigi tegemist pole minu kodumaa hümniga, on see ikkagi väga eriline, kuna mind on Eestis erakordselt hästi vastu võetud. Esimene inimene, kes mulle pärast Gerdi võitu helistas, oli Eesti president!»
«Medalipeol tundsin end kohati peaaegu eestlasena,» jätkas ta. «Olen Eestis saanud igasuguseid auhindu ja mind toetatakse, ka riik ja Tallinna linn. Minu jaoks on see kõik hämmastav, kuna ma olen ainult kettaheitetreener.»
Ei ühtegi lahkarvamust
Kui Hafsteinssoni käest küsida, millal ta esimest korda Eesti vägilast nägi, teab ta vastust une pealt. «2000. aasta 25. novembril,» teatas ta naeratades. «Raul kutsus mind Eestisse teda üle vaatama. Kohtasin Gerdi sisehalli ees õues, tal oli müts peas ja seljas sinine talvemantel, nägi väga šikk välja. Paljud inimesed ütlevad, et Gerd oskab head esmamuljet jätta. Mulle tundus, et ta on noormees, kes põleb soovist midagi suurt korda saata. Ja selline ta ongi.»
Hafsteinsson nimetab koostööd Kanteriga ideaalilähedaseks. «Saame väga hästi läbi, meil on palju ühist – mina olen tõsine treener, tema tõsine sportlane. Me pole erilised koomikud, meie tiimis on palju vaimukamaid inimesi,» jutustas Hafsteinsson, kelle sõnul kulus tal vaid kaks päeva, et mõista – Kanter võib kõiki võita. «Kaheksa aasta jooksul olen tema peale vaid kolm-neli korda pahaseks saanud, aga see jäi pigem algusaegadesse. Viimastel aastatel pole meil praktiliselt ühtegi lahkarvamust olnud.»
Treener tunnistas, et targana teeks tema Kanteri asemel tippspordiga lõpparve. «Ta võib uuesti võita nii olümpial kui MMil, aga ka EMil, lisaks võib ta maailmarekordi püstitada,» arutles Hafsteinsson. «Aga kui ta praegu lõpetaks, poleks sellest ka midagi. Siiski ma ei usu, et ta seda teeb. Oleme terve aasta sel teemal arutlenud ja pidasime mõistlikuks olümpia lõpuni oodata. Lõpuks on see Gerdi otsus, kuid mina tunnen, et võiksin temaga veel edasi minna.»